Äsja ­ilmus tema sulest 400-leheküljeline ­raamat “Liivimaa mündid. XIII–XVIII sajand. I osa: feodaalriigid”. Mahuka uurimuse II osa läheb autori sõnul trükki kevadel. See kaheosaline kataloog on Haljaku ligi paarikümne aasta ­pikkuse uuri­mistöö kokkuvõte. Käesolevale monograafiale eelnes viis väiksemat raamatut.

Nii põhjalikku ja nii rikkaliku fotomaterjaliga Liivimaa müntide kataloogi pole varem ilmunud Eestis ega mujal. Selleks töötas Haljak läbi üle 10 000 mündi, mis asuvad Eesti, Vene, Läti, Rootsi muuseumides ja mujal. Pole liialdus väita, et see raamat jääb aastakümneteks Liivimaa müntide autoriteetseimaks koondkäsitluseks, millest ei saa üle ega ümber ükski järgnev uurimus.

Kui teadustöid rahastatakse tavaliselt riigi poolt, eri fondidest või grantidest, siis Haljak pole kunagi küsinud kuskilt sentigi. Niisamuti on ta ise maksnud kinni oma uurimuste väljaandmise.

Eesti tunnustatuim numismaatik Ivar Leimus hindab Haljaku värsket uuri­must kõrgelt: “Ta võiks hakata tõsiselt mõtlema doktoritöö tegemise peale.”

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena