Konfliktijärgsetes piirkondades on sageli tarvis taastada tavapärane elurütm koos kõige sinna juurde kuuluvaga – et politsei uuriks kuritegusid, et kohtud mõistaksid õigust, et piir oleks valvatud ja toll toimiks. Sellisteks puhkudeks tsiviilmissioonid luuaksegi.

Näiteks ELil on praegu käimas kümme tsiviilmissiooni Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Olin ise kolm aastat eksperdina ühel suuremal neist (EULEX) Kosovos. Praegu töötavad kohtunikud, prokurörid ning teised õiguseksperdid Kosovos ja Iraagis, et aidata seal õigusriiki ehitada.

Asutustevahelist tööd ekspertide lähetamiseks koordineerib välisministeerium. Aluseks on poliitiline otsus, millisele missioonile milliseid eksperte saadetakse. Ministeeriumis on ekspertide andmebaas, seal olevatele inimestele tagame väljaõppe ning igakülgse toe missioonil olles.

Tsiviileksperdid, tulgu nad riigi- või erasektorist, võetakse uue seadusega missiooniloleku ajaks välisministeeriumi koosseisuvälisteks teenistujateks ning senise tööandjaga nende töösuhe peatub. Missiooni lõppedes läheb spetsialist tagasi oma endisele tööle.

Välisministeeriumi eelarvest palga, päevarahade ja muu vajaliku eest maksmisel võetakse arvesse, et missioonile minek pole tavaline lähetus. Tihtilugu sõidetakse konfliktipiirkonda, kus on eluolu pingeline ja keeruline. Uue seadusega on eksperdil suurem kindlustunne, sest tal on kindlad tagatised juhuks, kui temaga peaks missioonil midagi juhtuma.

Mulle Kosovo tarvis kuulivesti ja kiivri hankimiseks kulus ametkondadel paar nädalat. Sain need kaitsejõududelt laenuks alles vahetult enne äralendu. Uue seaduse valguses käib eksperdile varustuse hankimine palju kiiremini, see on riigi jaoks ju auasi.

Tsiviilmissioonidel osalemine aitab meil saavutada oma välis- ja julgeolekupoliitilisi eesmärke: tagada rahu ja stabiilsust, lahendada rahumeelselt konflikte, austada vabadust, demokraatiat ja inimõigusi.