Neeger sai kahesaja-aastaseks

Praegu rahvusvaheline tabusõna “neeger” ilmus eestikeelsesse kirjasõnasse kaks sajandit tagasi neutraalsena.

Ladinakeelse sõna “niger” (must) eestistusel täitus lõppeval aastal 200 aastat esmamainimisest. 1811. aastal ilmus Halliste õpetaja C. E. Bergi aabits-lugemik, mis jäi koolidesse ligi pooleks sajandiks. Õpikus ei halvustata rassi, vaid lihtsalt kirjeldatakse: “Awrika-maal ellawad ennamiste Negrid ehk mora-rahwas. Need on werre polest mustad, nende hambad on walged ni kui walge-lu, silmad on selged ja terrawad ja juuksed willa arrolised, mustad, kahharad ja lühhikessed.” Tartu Ülikooli õppejõud, ajaloolane ja afrikanist Karin Hiiemaa kaitses 2006. aastal doktoriväitekirja „Aafrika retseptsioon eestikeelses trükisõnas (kuni 1917)”, milles analüüsib „neegri” tähendusvälja muutumist ajas. Loe tasulisest versioonist või paberlehest, mida Hiiemaa kirjutas. ---------- Kord tuli mures mustlane ja tahtis sõita laadale, ta tahtis kalli raha eest sääl näidata üht musta meest. Kuid hinge heitnud oli see – ja moor, see karjus kogu tee: “Kust saame uue Pambu veel, kel oleks hästi ilus keel, et seda laadal näidata ja rahvalt raha nuruda! Kes ahnelt elus kanu sööks ja sekka ikka trummi lööks!” [–] Nüüd näed sa siin, mis Peedust välja tuli, ta pandi puuri musta neegrina, ning roosk ja kange näljatuli viib teda elus kanu neelama. katkend Karl August Hindrey piltloost Pambu-Peedu (1903)