Taevase raua sepistaja

Eesti Kunstiakadeemia magistrandil Tõnu Narrol valmis teedrajav uurimus meteoriidirauast. Tegemist on kahtlemata viimase aja ühe huvitavama ja ootamatuma magistritööga.

Esimene raud, millega inimene aegade hämaruses kokku puutus, oli taevast päritolu – meteoriidiraud. Tulekera. Plahvatus. Kummalised tükid maapinnal, mida algul korjati üles ja kanti amuletina. “See oli nagu kivi, aga ei käitunud nagu kivi,” räägib Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna magistrant Tõnu Narro (27), kes kaitseb 6. veebruaril Eesti Ajaloomuuseumis magistritööd teemal “Kui rauaaeg algas kiviajal”. Raua võim Narro üle on suur. Sepikotta tööle läks ta juba 15aastasena. 2006. aastal astus Narro magistrantuuri, selge siht silme ees – ta hakkab lahendama taevase raua saladusi. Meteoriidiraua teema oli Narro avastanud Hergi Kariku raamatust “Vask, kuld ja raud olid esimesed”. Teda hakkas huvitama, kuidas inimesed aegade jooksul seda müstilist rauda kasutasid. Raamatutes esinevad arvamused olid aga vasturääkivad ega põhinenud teaduslikel katsetel. Ühed väitsid, et meteoriidirauda saab sepistada, teised aga, et mitte. Narro otsustas lõpuks ise järele proovida. Nüüd on Narro veendunud, et kiviaja inimesel algas rauaaeg kokkupuutel meteoriidirauaga. Need pole lihtsalt oletused.