Kaebekiri soovolinikule: politseiniku füüsilised nõuded diskrimineerivad mõlemat sugu
Kui mullu pidi õiguskantsler tegelema Pärnu naisteranna ja võrdõiguslikkuse volinik naistele soodushindu pakkuvate ööklubide probleemiga, siis tänavu seisab võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper silmitsi politseinike kehaliste kutsesobivusnõuetega.
Nimelt sätestab politseiniku kutsenormatiiv, et kuni 29-aastane meespolitseinik peab füüsilistelt katsetelt läbisaamiseks läbima 3000 meetrit 16 minutiga, tegema 20 kätekõverdust ja 30 istesse tõusu. Seevastu sama vana naispolitseinik peab kolm kilomeetrit läbima 20 minutiga, tegema kaheksa kätekõverdust ja 25 istesse tõusu.
Võrdlemisi marginaalset osa politseiametnikest ühendava Eesti politsei kutseühingu juhatuse liige Aare Siir leiab, et tegu võib olla ebavõrdse kohtlemisega, mis rikub eelkõige meespolitseinike õigusi.
„Tekkinud on olukord, kus naissoost politseiametnikele esitatud kehalise ettevalmistuse nõuded on madalamad meessoost politseiametnikele esitatud nõuetest,” seisab Siiri kirjas Sepperile. „Sellega on selgelt loodud olukord, kus politseiametnikena on naispolitseiametnikud võrreldes meespolitseiametnikega ebavõrdselt koheldud, kuna naispolitseiametnikke peetakse füüsiliste katsete osas nõrgemateks.”
Siir järeldab sellest, et kuna naispolitseinikelt ei eeldata samaväärseid füüsilisi võimeid, aga töö on justkui ühesugune, siis peaksid meespolitseinikud olema paremini tasustatud.
Naisi edutatakse kergemini
„Meespolitseinike poolelt vaadatuna tekib samade kehalise ettevalmistuse nõuete erinevuse osas samuti soolise võrdse kohtlemise küsimus, mis puudutab politseiametnike karjäärisüsteemi ja edutamist,” jätkab Siir. „Antud õiguskorrast lähtuvalt toimub naispolitseiametnike edutamine soodsamatel tingimustel kui meespolitseiametnike edutamine, millest lähtuvalt nõutakse meestelt kõrgemaid füüsilise ettevalmistamise nõudeid kui naispolitseiametnikelt. Kuna politseiteenistuses edutamisega kaasneb karjäärisüsteemist lähtuv isikliku teenistusastme tõus ning võimalus tõusta uuele ametikohale, millega tõuseb töötasu ja sotsiaalsed tagatised, on tegemist olulise võrdse kohtlemise riivega.”
Kolmandaks muretseb Siir selle pärast, et mõned politseinikud saavad edutamisel pugeda arstitõendite taha, mis omakorda pole aus tervemate politseinike suhtes. „Palun võtta avaldus menetlusse ja selgitada, kas esineb esitatud kolme ebavõrdse kohtlemise kaasuse olemasolu, ja selgitada tegevuse õiguslikkust,” palub Siir.
