Selle skandaali mõjul on jälle hakanud kostma arvamusi, et Eestis ei saaks midagi niisugust kunagi juhtuda. Öeldakse, et see on näide investorite aega, raha ja närve söövast kriisist Läti kohtusüsteemis ja asjaajamises, mille tõttu investorid suunduvadki hoopis parema meelega Eestisse.

2009. aastal pani Iki emafirma Palink Riias seisma kaubanduskeskuse rajamise. Ettevõtte uus juhtkond leidis, et projekt oli üle mõistuse kallis ja et ehitusfirmale Landekss oli juba tehtud tööde eest liiga palju raha makstud.

Landekss pöördus kohtusse ja nõudis poeketilt rohkem kui 650 000 latti (930 000 eurot) võlgu ja leppetrahve. Varsti võis ajalehtedes näha kuulutusi, milles üks konsultatsioonifirma pakkus ülesostjatele müügiks Palinki võlakohustusi.

Läinud talvel selgus, et ühe 21 000 lati (30 000 euro) suuruse võla oli üles ostnud 30aastane Venemaa kodanik Sergei Guštšin, kelle juriidiline aadress on Venemaal, Belgorodi oblasti Tšernjanski rajooni Kuzkino külas.

Sergei Guštšiniga pole ühendust saanud ei kohus, Palink ega firmat esindav jurist Lauris Liepa. Liepa ütleb, et Guštšin sellel aadressil ei ela, ja oletab, et tegu on tankistiga, kelle taga seisab mõni kerget saaki jahtiv grupeering.

Palinki juht Dace Zundure räägib, et sai varsti pärast kohtuprotsessi algust e-postiga anonüümse ähvarduskirja.

Ehkki asja arutamine kohtuinstantsides oli alles algjärgus, otsustas Riia Kurzeme rajoonikohtu noor ja vilumatu kohtunik Ilze Ramane jaanuaris kuulutada Palinki Sergei Guštšini maksunõude alusel maksujõuetuks. Seekord tegutses oma aegluse poolest tuntud kohtusüsteem hämmastavalt kiiresti.

Palinki tööruumid “arestiti” otsekohe kohtu määratud halduri poolt. Haldur pitseeris kinni uksed ja pani välja relvastatud valvurid. Väidetavalt õnnestus firma juhtkonnal siiski arvutid kätte saada.

Asi jõudis välja ülemkohtusse – erandkorras ja peaprokuröri algatusel, sest tavaliselt ei kuulu maksujõuetuse otsus edasikaebamisele. Seekord oli ka Euroopa Komisjon Lätilt selgitust nõudnud.

Ülemkohus leidis, et alama astme kohtuotsus oli põhjendamata. Sanktsioonid peatati ja möödunud kuul langetas alama astme kohus viimaks otsuse Palinki kasuks.

Kahju oli aga juba sündinud. Kohtukuludeks oli firma kassast läinud ligikaudu 100 000 latti (140 000 eurot) ja saamata jäänud äritulu arvatakse ulatuvat sadadesse tuhandetesse. Klientide ja tarnijate usaldusest polnud enam juttugi.

Palinki põhiomanik on suur ­Saksa kaubanduskett REWE Group. Neile kuulub Lätis 51 Iki ja Cento jaekauplust rohkem kui 5000 töötajaga.

Vastaspoole jurist heidab Palinkile ette pahatahtlikkust. Tema sõnul oleks firma vältinud probleeme ja hoidnud kokku kulusid, kui oleks nõustunud kohe raha ära maksma. “Kui minu klient oleks tõepoolest tahtnud firma põhja lasta, siis ta oleks seda ka teinud.”

Firmajuht Zundure ütleb, et nõustumine oleks tähendanud kõigi firmalt raha välja pressida tahtjate lubamist pumba juurde.

Palink kaalub kohtuniku või halduri tegevuse tõttu saadud kahju sissenõudmist riigilt. Sergei Guštšinilt kahjutasu nõuda ei saa, sest tema elab kaugel Venemaal.

Põhilist ohu märki nähakse aga selles, et tegu pole sugugi erandliku juhtumiga – olgugi, et see on ­viimaste aastate üks räigemaid. Ohvriks on langenud mitmed suurfirmad – ­mullu näiteks DnB panga liisingettevõte –, kusjuures hagejate aadressid on kuuldavasti ikka olnud fiktiivsed.

Lätis võib ettevõte osutuda “maksejõuetuks” ka siis, kui maksuametiga on kõik korras ning firma käive ja kapital ületavad rohkem või vähem respektaabli hageja nõude kas või miljon korda.

Kohtunik Ramane aga tuletab meelde, et Palinkit oli ette hoiatatud. Oma otsust põhjendab ta sellega, et seaduse järgi võib kohus 3000 latti (umbes 4286 eurot) ületava võla ja maksetähtaja lõppemise korral maksejõuetuse otsuse teha ka firma varandusliku seisuga tutvumata.

Vaatlejad juhivad siinkohal tähelepanu Läti kohtusüsteemi ebaefektiivsusele ja korruptiivsusele. 2010.–2011. aasta rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis oli Eesti õiguslike ja ärivaidluste lahendamise tõhususelt maailmas neljandal kohal, Läti aga 117. Kohtusüsteemi sõltumatuselt oli Eesti 24., Läti 71. kohal. Ka seaduste arusaadavuse ja valitsuse otsuste sõltumatuse osas jääb Läti mitukümmend kohta Eestist maha.