“Meile räägitakse, et ACTA ei muuda kehtivat Euroopa Liidu õigusruumi. Kui me ACTAt vastu ei võta, kas me siis nõrgestame ELi? Ei nõrgesta,” ütles ta.

Martin tõi välja mitmeid ACTA negatiivseid külgi, näiteks ei pruugi lepe olla kooskõlas Euroopa põhiõiguste hartaga, võib kujutada ohtu eraelu puutumatusele ja kriminaliseerida tarbetult seda mitte väärivaid rikkumisi.

“Ka termin „commercial usage“ pole ACTAs kuskil defineeritud, kuid seda kasutatakse läbi kogu leppe. Autoriõiguste omajad ei karda piire kaugemale nihutada ja ma usun, et seda nad teevad, kui hägune mõiste on leppes,” ütles Martin.

2-5. juulil peab oma otsuse tegema Euroopa Parlament, kus on suur tõenäosus, et ACTA lükatakse tagasi. “Ma ei näe võimalust, et Euroopa Komisjon selle samal kujul uuesti esitataks, kuid see võib tulla tagasi muudetud kujul,” märkis raportöör.

See tähendab, et palju vaidlusi põhjustanud lepe, võitlus autoriõiguste monopolide ja digiajastu aktivistide vahel võtab vaid uue kuju.