Eesti Entsüklopeedia iduneb internetis

Samal ajal, kui TEA entsüklopeedia on raskustes, jõudis Eesti Entsüklopeedia (EE) tasuta internetti ja eestikeelne vikipeedia ületas 100 000 artikli piiri.

Hardo Aasmäe juhitud Entsüklopeediakirjastuse AS, mis andis välja Eesti Entsüklopeediat (EE), läks aasta tagasi pankrotti. Pankrotimenetlus on aga takerdunud, sest kirjastuse viimane rendileandja Ülemiste City haaras kogu kontoris olnud firma vara ja müüs maha; selle saatus on teadmata. Pankrotihaldur Tiina Mitt pole ponnistustest hoolimata kätte saanud mahamüüdud dokumente, autorilepinguid, toimetamisel raamatuid. Kaotsis on ka osa EE arhiivist, Eesti kultuuriajaloo seisukohalt hindamatu vara. Kriminaaluurimise tõttu Mitt lähemalt rääkida ei saa.

Ent ta ütleb midagi, mis pöörab senise arusaama Aasmäest kui kirjastuse ainuisikulisest hävitajast pea peale: “Kahju, mis tekitati firma vara konfiskeerimisega ja mille kohta tuleb hüvitamise nõue, oli mitu korda suurem, kui on võlausaldajate nõuded kokku.” Seega – Aasmäe võis küll teha juhtimisvigu, kuid surmahoop tuli mujalt.

Aasmäe aga tegutseb samal alal edasi MTÜ Entsüklopeedia kaudu, mis sai riigi toel tellimuse EE digiteerida – see oli sobivalt kirjutatud 2007. aasta koalitsioonilepingusse SDE, RE ja IRLi vahel. Tänaseks on seis selline, et majandusministeeriumi andmeil pole ei Aasmäe ega tema MTÜ rahaliselt riigile sentigi võlgu. Raha digiteerimiseks – 400 000 eurot – saadi ELi struktuurifondidest ning see maksti otse töö reaalsele tegijale monIT Solutions OÜ-le, mis võitis MTÜ Entsüklopeedia korraldatud riigihanke.

Sel teisipäeval tehti suurema kärata avalikuks veebi-EE aadressil www.entsyklopeedia.ee, mis peab ELi tingimuste kohaselt olema viis aastat tasuta kättesaadav. “Ilmselt on see edaspidigi tasuta,” ütles Aasmäe.

Aasmäe kinnitusel pole veebi-EE juba nõukogude ajal ilmuma hakanud entsüklopeedia koopia. “Me ei digiteeri valimatult kõike. Sinna on võetud osa meie teabevaramust, mis on peamiselt pühendatud Eestile. Kui on artikkel “Alutaguse”, siis läheb see sisse, aga kui seal on kirjas, et see oli punase partisaniliikumise keskus, siis see mitte, kuna see pole kinnitust leidnud,” selgitas Aasmäe.

Märksõnu on veebi-EEs üle 90 000, kuid osa pole veel toimetatud ja seega ka mitte avalikud. Sisu nende taga on Aasmäe kinnitusel ühtse kvaliteediga, kuid erineva valmidusastmega. “Valmis sai esimene etapp viiest, täiendame sisulist osa,“ ütles ta. Veebi-EE baasiks on EE ja Väikese Entsüklopeedia (VE) materjalid, millele lisandub järjest uusi tekste. Näiteks on koostöös spordikoolituse ja -teabe sihtasutusega valminud Eesti spordi biograafiline leksikon, Mereakadeemiaga on valmimas mereleksikon ja Teatriliiduga Eesti teatri biograafiline leksikon. Lisaks saab paljude märksõnade juures ajaloolise võrdluse huvides internetis avada ENE vastava lehekülje koopia (faksiimile kujule on viidud ka ENEKE).

Samal ajal, kui TEA veebientsüklopeedia on olemas kolmandikmahus ja seda vaid tellijatele ning Aasmäe “ents” vajab täiendamist, ületas eestikeelne viki 100 000 artikli piiri. Sellega tõuseb see kreeka, valgevene, kurdi, läti jt vikide seast kõrgemale tasemele, kuhu kuulub 41 keelt. Vikipeedias on esindatud 285 keelt. Eestikeelne vikipeedia sai äsja kümneaastaseks. Palju õnne!