Nädala album: Tubased mängud pereringis
Tõnis Mägi ja Kärt Johanson “Teine Ruum”
(Tõnis Mägi ja Kärt Johanson)
Olen pikka aega imetlenud Tõnis Mäge – jätkuvalt areneva ja alati taaspuhkeva loojana, kelle tee läbi biidi, nõukogude estraadi, souli, roki, bluusi ja spirituaalsete kõlade oleks kohaliku muusikaelu valemite järgi juba ammu pidanud ummikusse jooksma. Samas olen imestanud, et vaatamata parimatele täheseisudele pole ta spiraalina kõrgustesse tõusev loome mulle nii läbistavalt mõjunud, nagu sisu ja kõik elemendid kuhjaga lubada võiks. Mäe eelmine plaat “Tarkus” hõljus paljulubavalt otsapidi new-age-sfäärides ja taevaliku palaga “Suur maalritöö” oli tunne, et vaikselt on avanemas ka minu uksed Mäe tõe katedraali.
Kärt Johansoniga kahasse ja kohati ka koos tütardega tehtud perealbum “Teine ruum” võtab toonid kergelt kammerlikumaks ja sädemeid kokkuleppelisest mängutoosist päris välja ei pursata. Meeleolud on tubased ja pigem aknavaadete üle mõtisklevad kui reaalmaailmas mööda välju ringi tormlevad. Moodsa ja meeldiva lisandina on lugude kaminameeleoludesse talletatud ka olme- ja pillihelid, mille eripära võiks samas juba ammu soovitava standardi hulka kuuluda. Hoolimata ühisest tunnetusest mõjub album siiski rohkem Tõnis Mäe soolona, mille meeldejäävamad lisahäälekesed tulevad hoopis tütardelt, Liidialt ja Mirdilt. Johansoni etteasted lahterduvad tublisse, täitsa usutava tundevärinaga etlemisse, joostes kohatisest veiderdamistest oma parimate sängideni duettides koos Tõnisega.
Kodusoojalt kootud aguliromantika jääb aga alla plaadi tekstimaailma suunanäitaja, poola luuletaja Zbigniev Herberti ilmutuslikele tekstidele, kelle maailm jääb igatsema veelgi sügavama muusikalise teostuse järele, kui siinkohal pakutud on. Vaikselt tatsuva ja mõõdutundlikult areneva albumi rajakesed hakkavad viimaks pärale ja rahusse jõudma alles plaadi lõpupoole. Lood “Kapis” ja “Kui maailm jääb seisma” on ainsate luuletustena välja toodud ka albumi kaantel ja seda põhjusega – koos Juhan Viidingu sõnadele loodud “Talveööga” on Mäe tunnetuse katedraaliväravad nendes palades lõplikult avanenud.