Kavatsedes hakata lennureisijate nimekirju läbi töötama, loodab minister tagaotsitavate tabamise kõrval selgitada välja ka “isikud, kes olid eelnevalt “tundmatud”, s.t keda varem ei kahtlustatud rasketes kuritegudes ega terrorismis osalemises, kuid kelle kohta andmete analüüs näitab, et nad võivad sellistes kuritegudes osaleda ja keda pädevad asutused peaksid seetõttu täiendavalt uurima”.

Siseministeeriumi infotehnoloogiapoliitika osakonna nõunik Rene Vihalem lausub, et PNRis sisalduvate andmete (lennumarsruudile lisaks sageli ka krediitkaardiinfo, usuliste eritoitude eelistused, kontaktandmed ja mõistagi info kaasreisijate kohta) analüüsi kavatsetakse alustada alles pärast seda, kui kehtima on hakanud vastav eurodirektiiv ning teostatud on “vajalikud muudatused Eesti-siseses seadusandluses ning muudes töökorralduslikes dokumentides”.

Eurodirektiivi kavandi arutelu käib hetkel Euroopa Parlamendis ning pärast heakskiitmist peavad liikmesriigid omapoolsed kohustused rakendama hiljemalt 36 kuu jooksul.

Analüüsi hakkavat praktikas tegema pädevad töötajad arvuti kaasaabil. “Kuna vastavate analüüside teostamiseks ning ka tulemuste töötlemiseks on vaja spetsiifilisi teadmisi, siis kindlasti on plaanis selle töö korrektseks teostamiseks luua omaette töökohad,” märgib Vihalem.

Andmekaitsjate ning isikuvabaduste eest seisjate proteste siseministeerium ei karda, sest kõiki lennureisijaid on plaanis muudatusest kohustuslikus korras teavitada.

“Kogu eesmärk on tagada turvalisem elukeskkond Eestis,” mainib Vihalem, korrates taas maagilist vormelit “terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine, avastamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine”.

Esialgu on planeeritud teostada analüüsi ainult lennureisijate osas. Siseministeeriumi hinnangul ei saa välistada, et see laieneb kaugemas tulevikus ka bussi-, laeva- ja rongireisijaile.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena