Mosse-liiga alustas!
Stiilsete roosteplekkidega, ent muidu kobedale veteransõidukile sai saatuslikuks peatugede puudumine. Truu uunikum on peatugedeta hakkama saanud 1965. aastast alates, kuid tänased võistlusmäärused ei lubanud teda paraku osalema.
“Kurat, asi hakkab käest ära minema!” oli kõva ütlemise poolest tuntud Priidu kommentaar. “Kui värk kipub vanade spetsiaalklassi rallikate, Mitsu EVOde ja Subarute omavaheliseks mõõduvõtmiseks, siis mida tähendab liide “RAHVA-” ralli nimes?”
Õnneks oli see “408” viiest möödunud nädalavahetusel Tartus toimunud rahvaralli avaetapile registreerunud Moskvitšist ainus tehnilise komisjoni ohver.
Ülejäänud neli – kaks “2140” ja kaks “412” – troonisid Raadi lennuväljal koos ülejäänud mainapargiga stardirivis, esiklaasi ülaservas hõbedane kiri Moskvitch Liiga.
“Ökoliiga” + Moskvitš = “Moskvitch Liiga”
Mis liiga? Mis Mossed? Need rondid kaunistavad ju kogu Eestis seinaääri/aianurki ja kopitavad majaesistel... AutoSPORDIST (mis siis, et harrastustasemel) ikka räägime või?
Aga tegijatel on tõsi taga. Paari aastaga plahvatuslikult menukaks muutunud igamehevõidusõidud (rallid, orienteerumised ja rallisprindid) on saanud paljudele mõnusaks auru väljalaskmise ja klubilise suhtlemise kohaks.
Ent praegu pole tegu enam vaiksete/odavate/ohutute “vigursõiduvõistlustega”. Tipptasemel meenutavad need suure spordi mõõduvõtmisi, seda nii radade ja autode ettevalmistuse kui paraku ka maksumuse (esiotsa autode hinnad ulatuvad miljoni kroonini) ja ohtude poolest. Varsti pole inimesele tänavalt oma igapäevaautoga isegi Rahvaralli konkurentsis kohta.
Nii küpseski rühma rahvaürituste korraldamisega lähemalt seotud kodanike peades ketserlik plaan kutsuda ellu klass, milles osalemine oleks võimalikult lihtne, taskukohane ja fun ning kus tulemuse tagaks peamiselt sõiduoskus, mitte rahakoti paksus või vaba aja ressurss.
Sellesse pilti sobisid ülihästi Moskvitšid: neid on aastakümnete jooksul siiakanti kogunenud lugematus koguses ja tänaseks on suhteliselt vastupidava veermiku “ja- mitte-päris-mikromootoriga” tagaveolised valdavalt töötuks jäänud. Nad väärisid uhkemat lõppu kui vaikne roostesse hääbumine!
Oli ju Lada-eelsel ajastul Moskva autotehase sedaan N Liidu rallimeeste peamine võitlusvahend isegi rahvusvahelises konkurentsis. Ökoliiga ja Moskvitši nime liitmisel sündiski “Moskvitch Liiga”.
Peaasi, et lõbus on!
Ülipoppi “Igamehe rallisprindi” sarja korraldav Jüri Roost spordiklubist Raudroos on Mosse-liiga ellukutsumise peasüüdlane. Eestvedajale kohaselt asub ta ka ise Rahvaralli starti kelmika neoonrohekollase 2140 roolis. Ekipaaž koosneb vanemast ja nooremast Roostist, autol on kohane kirje “J. Roost²”.
Raadi avakatse elavad kõik Mossed edukalt üle ja suunduvad riburada pidi trassile.
Mõned tunnid hiljem Otepää kandis otsustame mõnda aega Roosti rallikal sabas püsida ja sedasi sobivaid võttekohti otsida. Aga...
Selgub, et vähemalt kruusal on soojaks sõitnud juhi ja sobivate rehvidega Mosse järel püsimine ilma oma autole haiget tegemata üsna keeruline ülesanne. Enesekindla külglibisemisega kurve läbides kaob kollane Mosse allakirjutanu palju popima esiveolise kulguri eest lihtsalt ära.
Seda, kuhu Mosse pööras, saab õnneks eksimatult määrata maleruudulise mustriga NIIŠP-rehvidest jäänud vagude järgi. Vanemad kodanikud mäletavad kindlasti noid idanaabri “autorehvide teadusliku uurimise instituudi” toodetud 13tolliseid rallirehve, mida üllatuslikult saab tänagi poest osta. Hinnaga 460 krooni tükk ehk terve jooks ühe moodsa võistlusrehvi hinna eest.
Seda, et oskaja juhi käes ei pruugi korras tehnikaga Mossed olla sugugi lootusetult “punaste laternate” rollis ja vaid omavahel konkureerida, näitab ka hilisem lisakatsete aegade võrdlus, kus mõnelgi juhul on Mossede ees langenud ka palju võimsamad/uuemad sõiduriistad.
Mosse jääb siiski iseeendaks
Enesestmõistetavalt kuulub Moskvitši-sõidu juurde aegajalt kaduv tühikäik, ajuti kanniv õlisurve või ootamatult hääbuvad elutähtsad funktsioonid. Pluss paljulubavad, ent raskesti lokaliseeritavad hääled. Kõige selle üle on pauside ajal hea liigakaaslastega aru pidada.
Kitsas rööbe, suur kõrgus ja tagaveolise komme külglibisemisse sattuda muudavad auto käitumise pisut ekstreemseks ja liigne pingutamine võib lõppeda asendis rattad taeva poole. Seda tõestas ilmekalt sealsamas Raadil pühapäeval Igamehe rallisprindil osalenud Mosse, mis poolteist tiiru üle katuse käis. Üsna väike kiirus, ohutusrihmad ja kiivrid tagasid lihast ja luust asjaosaliste kahjustusteta säilimise. Võistlussõiduk ise lõpetas siiski kuulu järgi oma teenistuse ühes Tartu kandi romulas. Ühtlasi sai kinnitust liiga ellukutsujate õige arvestus: kui uperkuut ja kere mahakandmine tähendab tavaauto puhul enamasti omanikule finantskatastroofi või vähemalt tõsist keerist rahakotis, siis Liiga osalejate kulu on mõõdetav paari tuhandega. Ja nagu kuulda on, ei tähenda ka sellele meeskonnale autost ilmajäämine veel pikaajalist rallilt kõrvalejäämist...
Neljast Mossest kolm finišis
Rahvaralli Tartu kevad 2003 toimus möödunud laupäeval. Start ja finiš olid Raadi lennuväljal, kiiruskatseid Lõuna-Eesti teedel 11, raja pikkus ligi 245 km.
Stardis oli 58 masinat, lõpetas 50. Ralli võitsid Ahti ja Priit Sei Subaru Imprezal.
Moskvich liiga järjestus:
- Kristjan Sooper-Pille Russi (IZ 412 IE, üldarvestuses 32.)
- Jüri ja Janis Roost (M 2140, üldarvestuses 41.)
- Andres Olvik-Kaido Kaasik (M 2140, üldarvestuses 46.)
Andres Anderson-Siim Platov oma M 412-l katkestasid pärast esimest kiiruskatset 48. kohalt.
