Keelemees, kes nägi ette Pearl Harborit
Aastal 1922 ilmus Tallinnas kaheksaleheküljeline raamat maailmale
senitundmatus keeles. Pealkirja “Radicarium directiv del Lingue International
(Occidental)” kandev üllitis oli vast valminud tehiskeele oktsidentaali
grammatika. Uue keele looja oli kohalik baltisakslasest kooliõpetaja
Edgar de Wahl.
Keel
haritlastele
Wahl sündis 1867. aastal Ukrainas raudteeinseneri
perekonnas. Ta lõpetas Peterburis gümnaasiumi ning 1891 ülikooli füüsika-
matemaatikateaduskonna. Mõne aasta pärast Wahl abiellus ja kolis elama
Tallinna. Temast sai Reaalkooli õpetaja, kes aga tundis elavat huvi tehiskeelte
vastu. Juba oma õpingute ajal tegeles ta volapüki ja esperantoga, koostades
1889 esperanto-hispaania sõnastiku.
1920. aastatel läks Wahl pensionile
ning pühendas end täielikult keeleteadusele. Wahl pidas Rootsis, Taanis,
Šveitsis ja Saksamaal ettekandeid tehiskeelte kohta, avaldas kirjutisi, suhtles
elavalt maailma lingvistidega.
Idee luua esperantost lihtsam ja seega veelgi
rahvusvahelisem keel tekkis Wahlil juba sajandi algul. 1909 valmis tal
oktsidentaali eelkäija auli. 1922 hakkas Tallinnas ilmuma ajakiri Kosmoglott,
millest sai peamine oktsidentaali propageerija.
Oktsidentaali lähtekeeleks
on hispaania keel, mida Wahl valdas. Ära on kasutatud ka teisi romaani ning
germaani keeli, seega on oktsidentaal kergesti omandatav nende keelte oskajale.
Akadeemik Paul Ariste hinnangul on Wahli keele grammatika küll
kerge, kuid tuletusõpetus liialt keeruline. Seetõttu ei suutnud oktsidentaal
esperantoga võistelda, kuigi Wahl just seda soovis.
Tallinlase loodud keelt
kasutasid peamiselt Lääne-Euroopa haritlased, enne Teist maailmasõda ilmus
oktsidentaali õpikuid ning ka tõlkekirjandust. Pärast sõda hakkas läänele
viitav keelenimetus pidurdama oktsidentaali levikut idabloki riikides, mistõttu
1949. aastal võeti oktsidentaali asemel kasutusele interlingue.
Kuigi
kasutajate arv pole suur, elab Wahli keel edasi. Šveitsis tegutseb siiamaani
Interlingue-Union, mis ilmutab ajakirja Cosmoglotta. Internetis on hulk Wahli
ja tema keelt tutvustavaid kodulehekülgi (nt www.interlingue.org).
Saa
tuslikud ettekuulutused
Kuigi Wahl oli baltisakslane, ei asunud ta
1939. aastal Hitleri kutsel Saksamaale. Ta jäi Eesti Vabariigi kodanikuks.
“Esiteks mind ei ähvardanud mingi oht ja teiseks ei saanud ma oma arhiivi
Saksamaale kaasa võtta,” põhjendas ta oma otsust hiljem Saksa
julgeolekupolitseis. Wahl lisas, et ta ei tahtnud Saksamaal kuhugi
vanadekodusse sattuda, nagu juhtus mõne tema tuttavaga.
Nõukogude
okupatsioon 1940-1941 lõppes Wahlile traagiliselt, tema abikaasa Agnes
arreteeriti ja kadus jäljetult. Wahli arvates lasid bolševikud ta maha.
Ometi julges Wahl Saksa okupatsiooni ajal julgeolekupolitseis väita, et siis
oli siiski rohkem süüa kui praegu.
Juuli lõpul 1943 pidas Königsbergis asuv
postitsensuur kinni kaks Wahli kirja, mis sisaldasid poliitilisi ettekuulutusi.
Kirjad edastati Saksa julgeolekupolitseile SDle Tallinnasse ning 12. augustil
1943 Wahl vahistati. Veel samal päeval viidi Wahl Tallinna Töö- ja
Kasvatuslaagrisse kui poliitiliselt kahtlane isik.
Koonduslaagris hoiti
keelemeest kõigest nädal aega, juba 19. augustil paigutati ta vaimse seisundi
kontrollimiseks Tallinna psühhiaatriahaiglasse. Üleviimise põhjus tuleb välja
Wahli ülekuulamise protokollist SDs.
“Ma olen veendunud, et 1944. aasta
jooksul bolševism likvideeritakse. Enne kui see toimub, tõuseb muhamedi maailm
üles ja pöördub Euroopa vastu. Ma arvan, et ülestõus levib üle Maroko ja
Gibraltari Hispaaniasse ning sealt üle Riviera ja Balkani Väike-Aasiasse,”
selgitas Wahl teda ülekuulavale SDlasele tõemeeli.
Samal ajal alustavad
poolakad okupantide (sakslaste!) vastu ülestõusu ja kõik sissetungijad
notitakse maha. Sellesama ülestõusu eest hoiatas Wahl kirjas oma ümberasujast
tuttavat Poolas ning soovitas tal koos oma lähedastega enne mässu algust
Saksamaale või Baltikumi üle kolida. Ungarisse kolida Wahl ei
soovitanud, sest see maa pööratakse muhamediusku.
“Pealeselle tahan ma
märkida, et olen varemgi niisuguste ettekuulutustega tegelenud. Juba 1938.
aastal olid tuntud minu ütlused, et ühel päeval puhkeb sõda Ameerika ja Jaapani
vahel ja selle käigus hävitatakse Ameerika sõjalaevastik.” Wahl ei eksinud,
1941 toimuski jaapanlaste rünnak Pearl Harborile.
“Tahan öelda veel seda, et
usun kaljukindlalt oma ettekuulutustesse ja ei lase end sellest kõrvale
juhtida,” raius Wahl ülekuulamisel. Küll aga eitas Wahl ettekuulutuste seost
poliitikaga. Wahl kinnitas, et poliitikas pole ta kunagi tegev olnud, sest
tema huvid olid suunatud muudele aladele.
Elulõpp
hullumajas
Niisuguste avalduste pärast oleks tavaliselt oodanud
surmanuhtlus. Wahl aga võttis Julgeolekupolitseis kirjad ilma mingi
keerutamiseta omaks, justkui oleks tegu süütute armastuskirjadega. Seetõttu
sakslased ei pidanud teda enam päris normaalseks ning Edgar Wahl pääses eluga.
Ka kostsid keelemehe sõbrad Wahli eest, viidates tema
vastutusvõimetusele.
“Wahli näol on tegemist 76aastase endise
matemaatikaõpetajaga, kes kogu oma pensionipõlve ajal ja juba varemgi on
tegelenud astroloogia ja sarnaste asjadega. Wahl on tema omaste sõnul täiesti
ohutu inimene, kes kannatab kõrge vanuse ja arteroskleroosi all. Ta on oma
abikaasa arreteerimise tulemusel bolševike poolt nii kehaliselt kui ka
hingeliselt tugevasti vapustatud,” on kirjas SD ettekandes 21. augustist 1943.
Wahli diagnoosiks pandi vanadusnõtrus ning ta jäi Seevaldi elanikuks kuni
Saksa okupatsiooni lõpuni. Oktsidentaali looja ei pääsenud vabadusse ka
Nõukogude okupatsiooni ajal. Wahl suri vaimuhaiglas 9. märtsil 1948. “Nostre
venerate Maestro ha morite in Tallinn, in le etate de 81 annos, in le sanatorio
Seewald…”
Edgar Wahli käekäik sõja ajal jäi avalikkusele saladuseks.
Tema nekroloogis aastast 1948 seisab kirjas, et Wahl põgenes Seevaldi juba sõja
algul pärast seda, kui tema kodu hävis. Ettekuulutustest ja SDst pole seal
sõnagi. Mis ehk ongi parem.
SIDEBAR
Li Turre de
Pabel.
- Sur li terra esset solmen un lingue e un maniere de parlada.
- Quande illi migrat ex li oriente, illi venit in un valley in li land Senaar, e illi logiat in it.
- E li un dit a su proximo: Veni, lass nos far briques e cocinar les per foy! E illi havet briques in vice de lapides e bitumine in vice de calce.
- E illi dit: Veni, lass nos far un
cité e un turre, li culmine de quel attin'e li ciel, e celebrar nor nómine,
antequam noi va divider nos in li tot munde.
Paabeli
torn
1. Kogu maailmas oli aga üks keel ja ühesugused sõnad.
2. Ja
sündis, kui nad hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja
jäid sinna elama.
3. Nad ütlesid üksteisele: "Tehkem nüüd telliskive ja
põletagem neid hästi." Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi
oli saviks.
4. Ja nad ütlesid: "Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille
tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu
maailma!"
Por scrir un bon lettre de amore, tu deve comensar sin
saver quo tu vole dir, e finir sin saver quo tu ha dit. Rousseau
Et kirjutada head armastuskirja, pead sa alustama, teadmata mida sa öelda tahad, ja lõpetama, teadmata mida sa öelnud oled. Rousseau