Lähevad need, keda meilgi vähe

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Piret Lilleväli, kes on tõenäolisemad Eestist mujale tööle lahkujad?

Ma arvan, et suurimad probleemid ootavad tervishoius. Eelkõige keskastme personal, meditsiiniõed, kui nad suudavad keele ära õppida, sest meditsiiniõena on siiski peaaegu võimatu töötada, oskamata väga hästi kohalikku keelt. Aga palga- ja töötingimuste erinevused on väga suurelt meie kahjuks.

Samas Soome tervishoiuministeeriumi eksperdid on öelnud, et meedikute vaba liikumise ümber on loodud müüt, tegelikult pole kusagil haiglas massiliselt täitmata õdede kohti.

Kustkohast Eesti meditsiiniõdesid saab, kui meie omad ära lähevad?

Raske küsimus. Me peame ikka enda omi hakkama paremini hoidma, ma arvan.

Me ei hakka neid värbama Venemaalt või Ukrainast?

Loodan väga, et asi niikaugele ei lähe. Siin tekiks diplomiküsimus. EL liikmesriigina on näiteks Ukraina diplomite tunnustamine problemaatiline.

Mis on saanud kuulsast õdede Norrasse minekust?

Sellest ei saanud midagi. Too värbaja ei olnud tõsiseltvõetav. Mõned hakkajamad, kes olid keelt õppinud ja kursuse läbi teinud, ilmselt leidsid kohad omal käel.

Kes veel ära lähevad?

On üks kategooria inimesi, kellest meil endilgi on väga puudus. Hea kvalifikatsiooniga oskustöölised. Keevitajad, ehitajad. Nemad leiavad suhteliselt kergelt tööd Euroopa Liidu maades. Noored ei taha hästi meil õppida oskustööliseks. Üleöö selleks ei saa ja kohe ei saa ka kõrget palka. Aga oma töökohal arenedes ja õppides on tublil oskustöölisel võimalik terve elu väga kindlalt ära elada.

Humanitaaridel on märksa raskem midagi leida. Ilmselt me võime tulevikus Euroopale pakkuda semiootikuharidusega lapsehoidjaid. See võib olla lapse arengule väga kasulik, aga parem kui nad kasvataksid siis juba meie endi lapsi!

Mis te ise arvate, kas Eesti jookseb inimestest tühjaks?

Kui küsida uuringus, kas inimene on huvitatud kusagile minekust, paljud vastavad jah. Aga kui küsida lisaküsimusi - kas ta on ettevalmistusi teinud, oskab keelt, kas ta on huvi tundnud konkreetsete tingimuste vastu, siis see arv muutub oluliselt. Paljudel takistab perekond. Kellel lapsed, kellel vanemad. Pool miljonit väidetavat tahtjat kuivab ehk 50 000 tegelikuks huviliseks. Muidugi see ei tähenda, et nii palju inimesi korraga kuhugi läheks.

Aga oht on see, et nende reaalsete huviliste seas on väga palju noori. Neil ei ole nii palju seda, mis Eestis kinni hoiaks. Vanemad inimesed lähevad ehk vaid korraks Soome maasikale. Aga noortel on lihtne leida uusi sõpru, luua pere mujale ja siis on tagasitulek juba problemaatiline. Eesti peab end tegema oma noortele atraktiivseks.

Eestis tehakse ka karjääri väga noorelt. Ja teatud hetkel tuleb sein ette. Eesti on väga väike, võimalusi on vähe ja järsku ei olegi nagu enam kusagile tõusta ega areneda.

Ma arvan, et mujal õppimine või ajutiselt töötamine peaks kuuluma iga inimese karjääri juurde. Kahtlemata annab see Eestile väga palju, sest avardab inimeste erialaseid teadmisi ja üldse maailmavaadet. Aga kuidas noored siia tagasi tuua, see on tõsine väljakutse.

Te ootate tuleva aasta 1. maid ärevusega?

Ei, sest päevapealt ei juhtu midagi. Umbes aasta hiljem on ehk näha, mis tegelikult toimuma hakkab.

Kui viie Euroopa Liidu riigi tööturg avaneb Eestile, siis sealt tullakse ka meile?

Eesti ei ole teinud mingeid erisusi kellelegi. Kõik Euroopa Liidu riikide töötajad saavad tulla Eesti turule. Me ei eelda aga kusagilt suurt tungi. Tänagi tulevad Euroopa Liidu kodanikud siia tööle kvoodivabalt. See arv on viimastel aastatel jäänud alla 1000 ELi kodaniku. Möödunud aastal anti näiteks soomlastele töölubasid alla 200.

Suur osa neist on kas tippspetsialistid või juhid. Nad tulevad siia kindla oskusteabega ja see on Eesti riigile kasulik. Ilmselt me peame natuke hakkama jälgima, mis toimub Läti ja Leedu osas. Täna on Eestis palgad hästi pisut kõrgemad. See võib tähendada, et mingis sektoris – näiteks ehituses – leiduks tulijaid. Aga ma ei usu, et see saaks olla massiline.

Eesti palgatase ja meie kõikide sotsiaalgarantiide tase on praegu Euroopa Liidu üks kõige madalamaid. Vaatamata meie arengule jääb see ilmselt pikkadeks aastateks nii. Jutt, et nüüd tulevad Saksamaa türklased meile, ei ole tõsi. Nad ei ole ka Soome läinud, kus on ju palju mugavam elada. Meil on külm, me oleme tundmatu riik, me oleme vaesed ja meil on ka endal kõrge tööpuudus.