Tunnistaja salapärane surm
Ülemöödunud pühapäeval veidi pärast keskööd sai politsei teate, et Paldiski maantee ja Tähetorni tänava nurgal BRC autokeskuse ja sanitaartehnikafirma FEB lähedal põleb BMW X5 linnamaastur. Kui auto kustutati, tõsteti masinast välja juhi kõrvalistmelt leitud Arraku surnukeha.
Juhtumi kohta algatati kriminaalmenetlus. Ringkonnaprokuröri Natalja Miilvee sõnul praegu alles selgitatakse, kas tegemist oli õnnetusjuhtumi või kuriteoga.
Traagilisest õnnetusest rääkides tegi prokurör Miilvee kummalise vihje Arraku isikule. "Eelkõige oli hukkunu politsei huviorbiidis oma sõprade tõttu. Ei saa öelda, et ta oleks olnud organiseeritud kuritegevuse maailmas suur nina, kuid oma tutvusringkonna tõttu kuulus kõrgendatud riskigruppi küll," ütles Miilvee Postimehele.
Mida prokurör silmas pidas?
Ilmselt mitte Arraku viimase aja tegevust – kinnisvaraarendust. Tema osalusega firma Harman Grupp on püstitanud Viimsis Aiandi teel kolm kortermaja. Arraku äripartner Robert Herman on näiteks toetanud Reformierakonda 150 000 krooniga.
Pigem mõtles prokurör Miilvee tulevast kohtuprotsessi, mille teema on aastatel 1999–2003 Viimsis tegutsenud narkovabrik. Kahtlusaluste hulgas on Tarmo Valing, Žan Glükmann ja Heldur Luhter.
Neist Valing vabanes vahi alt 2,2 miljoni krooni suuruse kautsjoni eest. See on suurim kautsjoniraha, mis Eestis makstud. Muu hulgas lippab materjalidest läbi narkokurjategija Indrek Parmasto nimi, kes esines võtmetunnistajana ülemkomissar Vallo Jääratsi süüdimõistmisel.
Sellesama Viimsi narkoasjaga oli kuidagi seotud ka Jaan Arrak. Vanemprokurör Endla Ülviste sõnul oli Arraku osa tühine ning menetlus tema suhtes lõpetati seoses aegumisega. Küll pidi ta praegu veel teadmata ajal algaval kohtuprotsessil üles astuma tunnistajana.
See polnuks Arrakul esimene kord narkoprotsessil osaleda. 2000. aasta algul kuulutas Helsingi kohus tema enda rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Soome politsei kahtlustas meest suure narkokuriteo toimepanemises. Uurimisversiooni kohaselt korraldas Arrak 1999. aasta sügisel 2053 ecstasy tableti salakaubaveo Eestist Soome.
2000. aasta kevadel pidas piirivalve Arraku Ikla piiripunktis kinni. Peaminister Siim Kallase allkirjastatud määrusega anti mees Soome võimudele välja.
Arrak istus kokku pool aastat Eesti ja Soome vanglates, kuni algas kohtuprotsess. Istungile võtmetunnistajana välja kutsutud narkokuller muutis oma varasemaid ütlusi ja teatas, et narkovedu ei korraldanud Arrak.
Seega varises süüdistus täielikult kokku ning Arrak väljus kohtust vaba mehena. Tõenäoliselt maksis Soome riik talle vintsutuste eest tuhandeid eurosid valuraha.
Kuriteo jälgi pole
Esialgsetel andmetel, nagu prokurör Miilvee märgib, on siiski alust arvata, et tegemist ei olnud kuritööga. Surma põhjustas vingumürgitus.
Arrak saabus autoga sündmuskohale kella 23 paiku. Enne seda oli ta viibinud kuus kilomeetrit eemal Hüürus asuvas Saunamaailma puhkekompleksis.
Umbes kell 00.17 hakkas autost tulema suitsu.
Auto saabumine ja edasised sündmused on jäänud ühe lähedal asuva firma valvekaamera vaatevälja.
Salvestisel on näha, et Arrak sõitis kohale üksi, autost ei väljunud ja kellegagi ei suhelnud.
Kaamera salvestatud lõikude vahel on umbes minutipikkune vahe. Ent võimalus, et auto juures tegutses keegi kõrvaline isik, kes videole ei jäänud, on prokurör Miilvee arvates imetilluke.
Miks Arrak autost ei väljunud, pole teada. Milvee sõnul ei takistanud seda miski. Arrakul polnud peal turvavööd ning ka polnud uksed kinni kiilunud.
Miks auto süttis? Postimehele antud vastustes rääkis Miilvee muuhulgas: "Võimas BMW maastur oli süttimise hetkeks üle tunni aja töötava mootoriga koha peal seisnud. Võite ise ette kujutada, mis sellisel puhul juhtuda võib. Ootame lõplikku ekspertiisi."
Ekspress küsis kommentaari BMW Eesti esindusest. Turundusjuht Toomas Pärna vastab, et ükski tehniliselt korras BMW ei sütti iseenesest põlema ka siis, kui ta väga pikka aega kohapeal töötab. Autode projekteerimise juures on tema sõnul arvestatud kõikide selliste olukordadega, kus autoga tuleb kaua töötava mootoriga seista.
"Näiteks USA lõunaosariikide suurlinnades on igapäevane asi, et autodega seistakse tunde ummikutes ja väljas on isegi 40–50 soojakraadi ning päike kõrvetab," toob Pärna näite. "Isegi kui mootori jahutust tagav ventilaator lakkab töötamast, ei ole võimalik mootori ülekuumenemine sel määral, et auto iseeneslikult põlema süttiks."
Tema väitel pole tehniliselt korras BMW X5 isesüttimine kuidagi võimalik. Vähemalt pole tal teada maailmast ühtki sellist juhust.
Miilvee ütleb, et praegu ei kavatse ta tellida auto tehnilist ekspertiisi, sest see maksaks tuhandeid kroone. Ta teeks seda siis, kui miski tõepoolest viitaks roimale.
"Ma tahan teatud andmeid veel kontrollida jonni pärast," ütles prokurör kolmapäeva keskpäeval Eesti Ekspressile.
