Eesti Ekspress 22.märts 2007

- Murrus tantsisid valvurid vangide pilli järgi;- Tartu veeringi eest maksti oksjonil 66000 krooni;- Innovatsioonilinnaku arendamist segavad Pärnitsa vanad erastamisvõlad

Vangid filmisid surmaga lõppenud omakohut

Lähema kuu jooksul jõuab kohtusse kriminaalasi, kus mitme kurikuulsa retsidivisti kõrval satuvad süüpinki kolm vanglaametnikku: Murru vangla endine asedirektor

Gunnar Bergvald

, julgeoleku osakonna ülem

Raivo Põder

ja vangivalvur

Olav T

. Kriminaalasi maalib jahmatava pildi, kuidas valvurid tantsisid mõjukate kurjategijate pilli järgi, võimaldasid neile karistusasutuses silmatorkavalt luksuslikku elustiili ega reageerinud "isakeste" omakohtu juhtumitele. Kõige hullem juhtum sisaldab kaasvangi surnukspeksmist ja selle filmimist.

Kokku saavad süüdistuse 15 meest, kellest 12 on endised või praegused kinnipeetavad ning neist mõned allilmas vägagi prominentsed. Selle loo tuntuimad antikangelased on eluaegset karistust kandvad mõrtsukad

Romeo Kalda

ja

Rene Vainik

ning

Leo Pulst

, kelle hirmutegude seas on pesapallikurikaga tapetud ohvri kõrvade kääridega peast lõikamine.

Lisakaristus ähvardab ka

Vladimir Živoluppi

, kelle Eesti allilma ühiskassa määras politsei andmetel Murru vangla mitteametlikuks juhiks, ning Eesti allilma ühte väidetavat "ristiisa"

Vjatšeslav Gulevitšit

alias

Slava Kemerovskit

. Nemad olid väidetavasti Murru laagri tegelikud kuningad.

Tammsaar: Rahvaliidu esimeheks sobib Marrandi
Rahvaliidu aseesimees ja partei suurtoetaja Tiit Tammsaar tunnistab Ekspressile antud intervjuus, et tahaks taaselustada ühinemist sotsiaaldemokraatidega.
Samuti ütleb Tammsaar, et toetab uueks esimeheks Jaanus Marrandit. "Temal on olemas kõik vajalik selleks, et partei juhtimisel toime tulla. Marrandil on tugev poliitiline pagas olemas," ütleb Tammsaar. "Ester Tuiksoo on ka kena inimene, ega mul tema vastu midagi ei ole. Aga poliitikas on tal veel vaja palju kogemust omandada."

Muinsuskaitseametis asutati ametiühing
Esmakordselt moodustasid riigi muinsuskaitseameti töötajad ametiühingu. „Meie oleme noored inimesed. Meie jaoks on ametiühing moodsa aja nähtus, sellel ei ole nõukogudeaegset taaka," ütleb muinsuskaitseameti ametiühingu juhatuse liige Ulla Kadakas.
Organiseerumise ajendiks olid ametis kavandatavad struktuurimuudatused, inimeste teadmatus töökohtade tuleviku osas ja soov pidada juhtkonnaga kahekõnet võrdsel tasandil.

"Kalevipoeg" tõlgitakse hindi keelde
Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" hindi keelde tõlkimiseks on eraldatud Vishnu Kharele tõlkestipendium 100 000 krooni, võib lugeda Kultuurkapitali möödunud aasta neljandast ehk viimasest jaotusest.
India tõlkija ning luuletaja Vishnu Khare ei pane "Kalevipoega" hindi keelde eesti keelest ümber otse, vaid kasutab tõlkimisel inglis- ja saksakeelsete tõlgete abi.
Ta on tunnistanud, et see pole küll kõige õigem viis rahvuseepose tõlkimiseks, ent see on siiski parem kui üldse mitte tõlkida.
Hindi keelde on Vishnu Khare varem tõlkinud juba "Kalevala", millest sealmail on ilmunud kaks trükki.

Haruldase mündi eest maksti rekordhinda
Möödunud pühapäeval viis Eesti ainus mündioksjonite korraldaja G. Haljak Mündioksjon läbi juba oma viienda enampakkumise. Seekord läks pakkumisele rohkem kui 800 münti.
Kõrgeimate hindadega müüdi kaks Tartu piiskopi Johannes VI Bey (1528-43) aegset Tartus vermitud veeringut. Aastal 1533 löödud mündi haamrihinnaks kujunes 66 000 krooni (alghind 15 000 krooni), varasema, aastast 1529 pärit veeringu hind kerkis 50 000 kroonini (alghind 15 000 krooni). Oksjonikorraldaja Gunnar Haljaku sõnul pole nende veeringute eest varem kunagi nii palju raha välja käidud.
Veering oli veerandmargane raha, mis tuli Liivimaal uue ja seni suurima kohaliku käibemündina ringlusse 16. sajandi teisel kümnendil. Ajaloolase Inna Põltsami andmeil pidi Tallinna lihttööline ühe veeringi saamiseks tollal töötama kolm päeva. Aga näiteks toop (u 1,1 liitrit) luksusjoogiks peetud vürtsiveini klarett maksis aastal 1532 kolm veeringit.

Skype looja ostis tüki USA veinitööstusest
Skype'i endine juhtinsener Toivo Annus soetas osaluse San Franciscos paiknevas uudses veinitööstuses Crushpad Winery, mis tegeleb rikkuritele personaalsete ja nimeliste veinide tootmisega.
Annus tunnistab, et tema jaoks on tegemist huvitava ja uuendusliku projektiga. Investeeringu suurus kaks miljonit krooni on Annuse sõnul siiski suhteliselt tagasihoidlik nii tema kui ka veiniettevõtte jaoks.

Võlavaidlus segab Ülemiste City arendamist

Eesti üht kõige suurejoonelisemat kinnisvaraarendust - Tallinnasse Sõjamäele Dvigateli kunagise sõjatehase asemele rajatavat innovatsioonilinnakut Ülemiste City segab tõsine vaidlus erastamisvõla üle. 18. aprillil arutab asja Tööstus-ja Kaubanduskoja vahekohus.

Ülemiste City ja Dvigateli nõukogude esimees

Ülo Pärnits

pöördus märtsi alguses rahandusminister

Aivar Sõerdi

poole ja palus abi, sest Sõerdi alluvad nõuavad vana võlga.

Rahandusministeerium nõuab Dvigatelilt 33,4 miljoni krooni suuruse erastamisvõla maksmist. Pärnits teatas, et „

Paul Varuli

ja

Aivar Pilve

advokaadibüroode hinnangul on kogu nõue aegunud."

Sellegipoolest oli ta valmis tasuma erastamislepingu põhisumma jäägi 13,6 miljonit krooni, nelja kinnistu erastamise järelmaksu ligi 0,9 miljoni krooni ja andma veel kolm miljonit krooni peale. Seda tingimusel, et riik loobub edasistest erastamisaegsetest nõuetest.

Kuid riik ei kavatse niisama alla anda. Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja

Ülle Mathiesen

ütles Ekspressile, et asi on juba teist korda arbitraažikohtus ja enne kohtu otsust ei saa ta midagi kommenteerida.