Syrah ehk Shiraz – külma aja vein

Kalev Kesküla teeb väikse sissejuhatuse ühe vürtsika viinamarjasordi tundmisse.

Kui väljas lõõtsutab pakane nagu praegu, hakkavad veinisõbrad mõtlema veinile, mis tunduks suus kõige tulisem. Seda veini tuntakse Vanas Maailmas Syrah’ ja Uues Maailmas enamasti Shirazi nime all.
Suur veinikirjanik Oz Clarke tunnistab: “Degustatsiooni lõppu panen alati vägeva Shirazi Barossa või McLareni orust, et veenda kahtlejaid ja tuua inimestele naeratus näole.” See tähendab, et eelmainitud Austraalia veinid on nii maitserohked, et vaimustavad ka veinivõõramaid persoone. Shiraz on rahvalemmik.
Paarkümmend aastat tagasi ei teatud Syrah’st just palju, see mari oli Rhône’i oru ja Lõuna-Prantsusmaa kohalik tegija. Moodi läks see aga 1990ndate algul, kui Bordeaux’s olid aastad 1991–93 hästi kehvad ja veinisõbrad avastasid, et Rhône’i org suudab pakkuda kindlamat taset. Mitte just kauges tulevikus peetakse Syrah’d maailma parimaks punaseks marjaks, usub Clarke. Julgen kahelda. Kliima soojenemine ja maitse peenenemine soosib pigem Pinot Noiri võidukäiku, aga pole ka põhjust Syrah’d alahinnata.

Vana Maailma vägevad
Kõige kuulsamad Syrah’ kasvukohad vanas veiniilmas on Rhône’i oru põhjaosas asuvad Côte Rôtie ja Hermitage, neile järgnevad pisut vähem kuulsad Cornas (hästi jõulina robustne), St. Joseph ja Crozes-Hermitage. Kõige suurem ja massiivsem Syrah-vein on mineraalne Hermitage, millele tuleb kasuks pikk pudelis laagerdumine. Côte Rôtie (pärineb kaljupinnaselt, Hermitage’i alal on rohkem settepinnast) on seevastu hästi nõtke ja delikaatne. Vahest ka seetõttu, et lubatud on lisada kuni 20% happelist Viogner’d, tavaliselt lisatakse seda küll kõigest 5–10%. Hermitage’i võib panna lisaks Marsanne’i või Rousanne’i.
Syrah armastab sooja kliimat, aga probleem on korje ajastamises, sest mari kipub kergesti üle küpsema. Liiga varase korje puhul on vein aga piprane või rohu ja ürtide maitsega. Rhône’is saab mari küpseda küngaste lõunanõlvadel, mis on kaitstud põhjast puhuva külma mistraali eest.
Ameerika tarbijatele meeldib kangesti magus tammemaitse, aga et Syrah pakub aromaatset veini, tuleb tammevaatide pruukimisel olla ettevaatlik. Austraalias kasutatakse ameerika, Prantsusmaal prantsuse tamme. Kui Syrah-vein laagerdub, muutub see nahkseks ja animaalseks, aroomibuketti sugeneb tubakat ja kannikest.

Uue Maailma vormikad
Austraalias läheb kliima järjest kuumemaks ja mõni senine hea kasvukoht, nagu näiteks Barossa org, kipub Shirazi jaoks liigagi palav olema. Uued kohad aga, mille veini kirjeldati elegantsena, jälle liiga külmad. Ideaal oleks Rhône’i elegants ühes Barossa küpsusega. Parimad veinid tulevad väga vanadelt puudelt, mille juured on sügaval.
Muide, Rhône’is tohib kasvatada Syrah’ piirkondades 40–45 hektoliitrit hektarilt, Austraalias toodetakse kuni
180 hl/ha. Siit ka hinnavahe. Austraalia rahvuslikuks ­rikku­seks kuulutatud vein Grange on valmistatud puhtalt Shirazist.
Austraalia Shiraze kirjeldavad veinisõbrad kui šokolaadiseid, mustsõstra ja kirsi nüansiga. Aga lisaks on kohalikud Shirazi-fanaatikud õppinud esile tooma ka kõigi teiste piirkondade eripärasid: Barossa veinis on musta kirssi ja tumedat šokolaadi,
Mclare Vale’i puhul on šokolaad piimasem, Clare Valley rõhub marjasusele ja heale struktuurile, Eden Valleyle on tunnuslikud tumedad marjad, Coonawarra on hästi vürtsikas. Victoria piirkonna veinides on Rhône’i stiili ja vürtsikust. Hunter Valley vein o n naha-nüansiga, seda peetakse tänapäeval sageli Shirazile ebasobivaks paigaks.

Mida juua?
Eestis on müügil Côte Rôtie suurima maaomaniku ja nimekaima negossiandi Marcel ­Guigali veinid. Tema reputatsioon põhineb eeskätt mainekate aedade veinidel, näiteks La Turque. Oz Clarke’i arvates on tema veinid tavalisest veidi tammisemad ja jõulisemad ning ei lähe ehk Côte Rôtie ideaaliga seepärast alati kõige paremini kokku. Aga klassikud on need kindlasti. Restoranides peaks leiduma Guigalile kuuluva Vidal-Fleury mõisa kergemas stiilis veine. Kuulus Hermitage’i spetsialist on Paul ­Jaboulet Aîné, kes meil varem müügil on olnud. Kindlasti peaks aga leiduma nimeka Jean-Luc Colombo võimast ja marjast Hermitage “Le Rouet’d”.
Ilmselt on see minu halb õnn, aga väga häid Crozes Hermitage’i veine pole ma saanud. Seevastu Colombo Cornas’d, eriti aga suhteliselt hea hinnaga Saint-Josephi, julgen küll soovitada. Viimane on tihke vein, mis rõõmustab suulage kirsikompotiliku puuviljalikkuse ja küpsusega.
Hispaanias Penedèsis teeb meie vana sõber Miguel Torres Syrah-veini nimega Nerola, mis üldlevinud, taskukohane, magusapoolne ja piprane. Jean Leoni Terrasola on pisut kuivem. Noobel, mahlakas ja happeline on Toscana kuulsa veinimõisa Isole e Olena toodetud Syrah. Hea Tšiili tootja Montesi Shiraz tundub tänase maitse jaoks juba veidi liiga magus.
Ja lõpuks Austraalia. Mulle meeldib väga McLare Vale’ist pärinev Château Reynella Shiraz – vürtsid ja mahlakus on selles heas tasakaalus. Leasinghami Bin 61 (Clare Valley) on hästi pehme ja magus-marjakas stiilis. Penfoldsi Coonawarrast pärinev Bin 128 aga tihke ja jõuliselt piprane.
See talv – ja kardetavasti ka kõik ülejäänud – saavad enne otsa, kui Syrah’ ja Shirazi veinidele ringi peale saame.

 

Ajaloost
• Legend väidab, et Syrah’ viinapuu olevat toonud Rhône’i orgu Hermitage’i piirkonda ristisõdija Gaspard de Sterinberg.
• Veel räägitakse, et sort on pärit Egiptusest või Süüriast, kus on Shirazi linn.
• Tegelikult paistab praegu, et tegu on iidse Põhja-Rhône’i viinamarjaga, mille vanemateks on Savoia kohalikud sordid. 19. sajandil kasvatati Syrah’d ka Bordeaux’s, näiteks Lafite-Rothschildi ja Latouri aedades.
• 1832 toimetas šotlane James Busby  400 Syrah’ viinapuud New South Walesi, aga esialgu kasutati nende toodangut portveini valmistamiseks.

Syrah/Shirazi kasvukohad
• Languedoc-Roussillonis 26 000 ha suurusel alal
• Austraalias 25 000 ha suurusel alal
• Rhône’is 13 000 ha-l alal
• Järgnevad Argentina, Provence ja California
• Viljelemist on alustatud ka Lõuna Aafrika Vabariigis ja Tšiilis.