Meie pole süüdi
Tõnis Rüütel on ses mõttes
õnnelik inimene, et erinevalt paljudest teistest kesklinna kabinettidest
paistab tema kontori aknast kõrgel Toompeal müüril vaid kaks
kasiinosaali. Ekspressi kontori ümber on paarisaja meetri raadiuses
mängusaale tervelt viis.
Kas teile ei tundu, et
kasiinod on Eestis riigile sügavalt pähe istunud?
Nooooh! Ma ei saa küll seda öelda, et kasiinod riigile kuidagi
pähe oleksid istunud. Pigem on tegemist ühe kõige
seaduskuulekama ettevõtlusliigiga Eestis üldse.
Aga rahvas nuriseb ja nii mõnigi minister leiab, et
seadustik, mis kasiinode elu reguleerib, tuleb ümber teha. Ka linnapead ei
saa enam kasiinodest jagu ja need teevad, mis tahavad....
Ega ettevõtted pole ise ka õnnelikud selle võidujooksu
üle, mis siin turul praegu toimub. See on rapsimine. Ja selle
põhjuseks on teadmatus.
Tohoh!
Kasiinoettevõtted, kes avavad aina uusi mängusaale, pole rahul?
Just. Just.
Nad pole rahul, et toimub
võidujooks turuosa haaramise peale?
Just nimelt. See on
võidurelvastumine, mis praegu toimub. Teadmata, kuhupoole
seadusandlus täpselt tüürib, võetakse positsioone sisse.
Huvitav seis. Kasiinod ei tea, mida teha. Aga
ministrid pole nõus, linnapead on hädas ja päris suur osa
rahvast, nagu mulle tundub, on kasiinode vastu, sest see, et kasiinod on neile
pähe istunud, häirib...
Mis tähendab “on
pähe istunud”? Üks asi on, et kasiinode vohamine häirib.
Samas riigile pähe istumine... no ma ei tea. Sel aastal laekub riigile
hasartmängumaksu umbes 400 miljonit ja...
Samas
ainuüksi Olympic kasiino teenis mullu umbes 440 miljonit krooni. Nii et
eks kasiinod teeni ikka väga hästi.
Eks Olympic on ka
umbes 40 protsenti turust. Maksupoliitiliselt, ma usun, on kasiinodega asi
enam-vähem paigas. Aga mis üldsust häirib ja mis tekitab
nõutu oleku ettevõtjate hulgas, on just nimelt see, et keegi ei
tea täpselt, kus ja kui palju neid kasiinosid ikkagi peab olema. Ega keegi
ei ole selle närvilise tõmblemise juures õnnelik. Mis tahes
hullust regulatsioonist on tegelikult veelgi hullem see teadmatus, mis meil
valitseb.
Miks meil on teadmatus? Miks meil on nii
liberaalne see sektor, et enam ei teagi, mis edasi? Nn Vana Euroopa riigid
on erinevalt meist oma kasiinomajanduse vägagi konservatiivselt
korraldanud.
Ma ei ütleks, et meilgi ülearu liberaalne
oleks.
No kus on kasiinoettevõtetel vähem
piiranguid kui Eestis?
Ma ei ole sellist
analüüsi teinud. Aga kui võtta need piirangud, et alla
21aastane ei tohi viibidagi kasiino ruumis, mängimisest
rääkimata... Reklaam on praktiliselt keelatud...
Tallinnas on probleem selles, et mängur, kes tahaks pahest
vabaneda, ei pääse kasiinost mööda.
Tõenäoliselt see ei ole nii. Aga nagu on igasuguse teenuse
pakkumisega, liiatigi meelelahutusteenuse pakkumisega, on sellega seotud terve
teadus. Konkurentsivõitlus, nagu igal pool mujal, on tugev ka
kasiinovaldkonnas. Loomulikult on läbi testitud kõik paigad, kus
kasiinot on kõige parem pidada. Aga ma ütlen veel kord, et
lõpuks on see sotsiaalse kokkuleppe küsimus. Kas tõesti
leitakse nüüd, et 12 aastat tagasi tehti viga ja kasiinode tegevust
poleks Eesti vabariigis tohtinud üldse seadustada.
Kas teile ei tundu traagiline, et E
esti on rea selles otsas, kus on iga täiskasvanud inimese kohta
kõige enam kasiinosid.
Me jõuame nüüd
selleni, kus kiputakse sotsiaalpoliitilisi tegematajätmisi kangesti
majanduse ja ettevõtjate kaela riputama. Kahtlemata on seda hästi
mugav teha. Samas on selge, et sõltlastega oleks pidanud ammu tegelema.
Mitte ainult meie, hasartmängude korraldajad, vaid ka riik.
Miks viimase viie aasta jooksul on toimunud kasiinode,
eelkõige just City Casino ja Olympic Casino sedavõrd
agressiivne laienemine? Magalarajoonidesse, kesklinna, maale, kõikjale?
City Casino puhul on teadupoolest tegu Venemaa omanikuga. See
pole mingi saladus. Nende seisukohalt, ma arvan, on tähtis see, et Eesti
on ELi piiri äär. Küllap nad seetõttu on omad
positsioonid siin sisse võtnud. Võib-olla aimates sedagi, et
Venemaal on neid otsi (kasiinomajanduses – Toim.) kokku tõmmatud.
Kas pole karta, et selline rünnak võiks
olla seotud näiteks rahapesuhuviga?
Ei ole. Kasiinode
raamatupidamine on üsna spetsiifiline ja läbipaistev. Pealegi
käib meil (s.t Eesti kasiinodel) tihe koostöö rahapesu
andmebürooga.
Miks
Eestis avatakse üha enam automaadisaale ehk programmeeritud
võiduprotsendiga saale ning aina vähem on mängulaudadega
saale, kus tuleb investeerida rohkem inimestesse ja turvaseadmetesse, kuid kus
heal mängijal on teoreetiliselt suurem tõenäosus kasiinot
võita?
See, et lauamängusaale on aina vähem, on
rahvusvaheline trend. Ma ei teagi, mis on selle põhjus.
Äkki see, et kasiino on üha rohkem külm ja kaine raha
väljapumpamine ning aina vähem meelelahutus, mida teie siiski sageli
kasiino kohta tahaksite öelda?
Väidan
vastupidist. See ei ole absoluutselt nii.
Meil
on tänavu olnud väga traagiline juhtum, kus süüdlaseks
nimetatud mängusõltuvust.
Nüüd
jõuame siis selle looni, mis elab ammu oma elu edasi. Aga ma ütlen,
et keegi ei tea või ei julge öelda, mis oli Janek Lauri teo tegelik
põhjus.
Te ju ütlesite toona, kui see
juhtus, avalikult ja üsna veendunult, et ta ei olnud ühegi kasiino
püsiklient ehk siis mängur?
Jah, see juhtum
šokeeris mind nagu igat Eesti inimest. Saatsin uudisest kuuldes
kibekiiresti kasiinoettevõtetesse laiali päringu. Millest me
saame järeldada, kas tegu oli mänguriga või mitte? Eks
ikka nendesamade tuntud turundusvõtete – kuldkaartide ja
kliendikaartide kohta küsides. Ja kas ta oli saanud suuri
võite? Ei olnud tema puhul ei üht ega teist.
Olin
üsna solvunud, kui minu pihta tuli süüdistusterahe, et kus
nüüd Rüütel läks oma rinnaga kasiinosid kaitsma. Ei
läinud.
Valetasite ise või valetati
teile. Politsei tuvastas, et ta oli sõltlane.
Ta käis
mängimas.
Olen kõnelnud tema ema ja
vennaga, kes rääkisid summadest, mis ta maha mängis, ja
probleemist üldse. Mulle ei jäänud muljet, et nad oleksid selle
probleemi välja mõelnud.
Ma ei tulegi seda
väitma, et inimene üldse ei mänginud. Aga see ei saanud olla
selle tragöödia üks ja ainuke põhjus. Mind häiris
sügavalt, et valiti kõige kaitsetum – kasiinod, sest nemad on
nagunii need pahad.
Vaesed kasiinod. Teate,
pigem ma kipun uskuma lä ; ;hedasi. Kui
nemad ütlevad, et mängurlus oli põhiline probleem, siis ma
usun, et see oligi probleem.
Jah, mängurlus oli üks
probleemidest. Ma ütlen veel kord, et kõige lihtsam oli nii
armeel kui lähedastel anda pihta kasiinodele, sest kuidagi oli ju
vaja lähedase hirmutegusid leevendada.
Kas
teie meelest on täiesti välistatud võimalus, et
mängusõltuvus oli ikkagi see kõige peamisem põhjus?
Olen veendunud, et see oli üks paljudest põhustest.
Te üritate kasiinode osa kõigiti
pehmendada.
Ei, mitte seda. Aga vaadake, midagi pole teha
– aja jooksul tekitab trotsi, kui ainuke ja kõige lihtsamalt
leitud süüdlane öeldakse olevat kasiino. Ja kõik.
Muide, mingi ime läbi on läinud nii, et
kasiinod, vaesekesed, on ainsad kohad, kus suvest võib ikka
veel suitsetada. Teistes avalikes söögikohtades tuleb luua
spetsiaalne tõmbekapp või selle puudumisel suitsetada
õues.
Selles ongi asi, et suitsuruum peab olema
alarõhuline ehk siis terve kasiinoruum vastabki nendele
nõuetele...
...mis on teistes kohtades ekstra
suitsetamiseks mõeldud ruumidele?
Kindlasti. Ma
jään tehnilises osas täpse vastuse võlgu, aga
nõnda see on. Ja see maksab muide palju raha. Ja kasiino baariosas
ei tohi suitsetada.
Kui palju on Eestis
kasiinosõltlasi?
Umbes 25 000. Pooled neist on ka
lotosõltlased.
Ma kuulan teid
rääkimas, kuidas peaks tegelema hasartmängusõltuvusega
üha enam ja et see on probleem jne, aga teie koduleheküljel olevates
uudistes ei ole ühtki sellist, mis räägiks kasiinonduse
tumedamast poolest – sõltuvusest ja selle tagajärgedest. On
vaid meeldivad uudised ja muret pole näha.
See oleks ju
natuke kummaline mu arust.
Ei oleks. Ma arvan, et see
oleks vähem silmakirjalik, kui te tõepoolest, mitte ainult
sõnades, asjaga tegeleksite.
Eks olegi meie
leheküljel linke näiteks mängusõltlaste ühingu
leheküljele. Aga kas pole teie poolt küüniline nõue,
et ettevõtja hakkaks ise oma tegevust pärssima?
Te pole ettevõtja. Te olete
kasiinoettevõtete liit, kes võiks või peaks tegelema
valdkonna säravama poole kõrval ka traagilisema poolega. Piltlikult
öeldes peaksite reageerima igale enesetapule, mis väidetavalt
mängusõltuvuse tõttu on juhtunud. Võib-olla on see
palju tahetud?
No see on üsna vaenulik küsimus.
Päris nii see ju ei ole, et maksame makse, peame ettevõtlust
üleval ja siis peame tegelema sellesama ettevõtluse
pärssimisega.
USA Luure
Keskagentuur märgib juba mitu aastat oma aastaraamatus Eesti kohta:
“On võimalik hasartmängude korraldamisest teenitud raha
suunamine narkoäri rahastamisse.”
Kust selline lause,
kuidas sellisesse märkesse suhtuda?
Mis mustast rahastamisest saab
juttu olla, kui iga 15 000 kroonine võit kontrollitakse?
Mulle tundub, et on silmas peetud kasiinopidamisest
teenitud tulu, mitte võite.
No pigem ikka vastupidine
võiks...
Olete midagi kuulnud, millest
tulenevalt CIA võis sellise lause oma aastaraamtusse panna?
Ei ole ma midagi sellist kuulnud. Ja seda on ka raske uskuda.
Hasartmängude korraldamine on nii ku lukas ettev
õtmine. Selle asemel võiks pidada kohvikut, kus mitte keegi
kunagi ei käi.
Välistada ei saa ju kunagi
midagi.
Ei, välistada ei saa muidugi.
Valimiste eel vastasid kõik Riigikokku pürgivad parteid, et kasiinode pealetungi tuleb ohjeldada. Mida kostavad koalitsioonipoliitikud nüüd?
Eiki Nestor, sotsiaaldemokraadid
“Mingit vaidlust selles asjas küll üleval ei ole. Kas kasiinod on kõne all olnud, mulle praegu täpselt ei meenu. Kuid meil on veel avamata kodanikuühiskonna ja demokraatia teema ning võimalik, et seal keegi osapooltest võtab selle teema jutuks.”
Margus Tsahkna, Isamaaliit
“Sellest oli juttu ametlikele läbirääkimistele eelnenud konsultatsioonidel. Mingit vaidlust ei toimunud, kõik said aru, et sellega tuleb tegelda. IRL seisukoht on, et kasiinondust tuleks tugevamalt reguleerida. Nelja aasta jooksul kindlasti sellega tegelema peab.”
Meelis Atonen, Reformierakond
“Ei ole räägitud. Arvan, et ei räägita ka, sest uute teemade tõstatamise aeg on juba möödas.”
Marek Strandberg, rohelised
“Koht, kus seda arutada, on kodanikuühiskonna teema all. Majanduse all see vist päris sobilik ei oleks. Roheliste arvamus on, et kasiinodest saab üldse loobuda, igal juhul võiks märkimisväärselt vähendada nende hulka ja nähtavust linnaruumis. See pole meil kõige kesksem punkt, aga läheb hästi kokku sellega, et tarbimissõltuvust peaks vähendama.”
Argo Ideon