Eesti Ekspress 5.aprill 2007
Urmas
Ott tuleb tagasi teleekraanile
Raskest
haigusest paranev Urmas Ott peab plaani
sügistest tööle naasta.
Urmas Oti telesaateid produtseerinud Raivo Suviste kinnitab,
et nad on
Otiga asja arutanud ning koostööks „mõtteid on".
Praegu pole need veel
väga konkreetsed, sest telekanalid alles hakkavad järgmise hooaja
plaane
tegema. „Kuu või pooleteise pärast on pilt selgem,"
ütleb Suviste.
Oti tervis - mis haigust ta põeb ja kas ta üldse saab
teletöö juurde tagasi
pöörduda -, on terve talve olnud hoogsate kuulujuttude teema. Ott ise
on talle
omaselt keeldunud vastamast igasugustele tervist ja eraelu puudutavatele
küsimustele. Lähemad sõbrad on Oti palvel saladust hoidnud.
Kiivas katteloor on aga kuulujuttedele ainult hagu andnud ja isegi Otilt endalt
on otse küsitud, et kas ta põeb AIDSi.
Oti sõprade sõnul on ta praeguseks tõsised
terviseprobleemid seljatanud. Ta on
rõõmsameelne ja ergas. Nädala alguses, mil Ekspress
maestrole helistas, ajas ta
linnas töiseid asju.
Kalevi
staadioni tribüünidele tulevad korterid
Kui
Oliver Kruuda kontrolli all olev Kalev REC
ja/või Arco Vara mehed eesotsas Viljar Arakase ja
Richard Tomingasega
saavad võimaluse anda uus nägu Kalevi keskstaadionile
südalinnas, plaanivad
Kalevi staadioni rekonstrueerimise käigus tribüünide kohale
ehitada ka
korterid.
Plaan on ekstravagantne. Sest Tallinn saab mitte ainult uue kaasaegse
mitmeotstarbelise staadioni, mis teeks silmad ette A Le Coq Arenale, vaid
tribüünidele ehitataks ligi 200 korterit ja tuhandeid ruutmeetreid
äripinda.
Kõik vaatega otse staadionile. See tähendab, et tulevased elanikud
ei peagi
tantsupeo piletit ostma - kõik 7000 tantsijat paistavad köögi
või magamistoa
aknast!
Idee rajada korterid tribüünidele rabas spordiseltsi Kalev jalust.
Seltsi peasekretär
Rein-Vello Ojavere valib projektist rääkides
sõnu ettevaatlikult.
"Keegi ei oska öelda, kas kuuekordne maja sobiks spordistaadionile.
Tundub
ketserlikuna, et staadion, elu- ja äripinnad on kokku viidud,"
ütleb ta.
Merko, Teder ja Käo müüsid Sikupilli keskuse
Merko, Jüri Käo ning Hillar
Teder müüsid
sel nädalal maha Sikupilli kaubanduskeskuse. Egiptuse-Briti päritolu
ostjad on
pikemat aega sihtinud ka Viru Keskust.
Sikupilli ehk ligi 16 700 ruutmeetrit äri- ja kaubanduspinda läks
kaubaks ligi
700 miljoni krooniga. Müüjad olid Merko tütarfirma E.L.L
Kinnisvara, kellele
kuulus seni keskuse aktsiatest pool, Venemaal hoogsalt äri ajava Hillar
Tederi
firma Ühendatud Kapital ning Jüri Käo kamandatav NG
Investeeringud.
Pärast tehingut kuulub 40 protsenti keskuse aktsiatest Egiptuse
ärimehele Emad
Azizile, kes on reisikorraldaja Marhaba omanik. Sama suur osalus on
Briti
investeerimisfirmal Boultbee, mille omanikud on vennad Steve
ja Clive
Boultbee Brooks. Ning ülejäänud 20 protsenti aktsiatest
jäävad kuulsale
investeerimispangale Lehman Brothers.
Briti Boultbee pole siinkandis sugugi uustulnuk. Firma 30 miljardit krooni
väärt kinnisvaraportfelli kuulub ligi 250 kaubahalli ja
büroohoonet. Neist ligi
pool Rootsis. Aasta tagasi ostsid Boultbeed koos Azizi ja Royal Bank of
Scotlandiga moodsa Kamppi kaubanduskeskuse Helsingis, mida nad ise nimetavad
oma "kroonijuveeliks". Keskuse eest, kus on pinda ligi kaks korda
rohkem kui Sikupillis, käidi kambas välja ligi 5,4 miljardit krooni.
Müüja oli
SRV - üks Viru Keskuse omanikest.
Need, kellele meeldib Egiptuses puhkamas käia, tunnevad Azizi ehk ka Sharm
El
Sheikis asuvate populaarsete Savoy ja Sierra kuurortide omanikuna.
Mõni aeg tagasi püüdis Aziz koos oma äripartneritega veel
suuremat kala. Nimelt
tehti Merkole, SRV-le ning Indrek Toomele ja Alvar
Ildile
ahvatlev pakkumine Viru Keskuse ostuks. Azizi sõnul käi kaup katki
Viru
aktsionäride erimeelsuste tõttu. "Aga me oleme Virust endiselt
väga
huvitatud," märkis ta.
"Eesti
elab varasemate saavutuste arvel"
Mõjukas Briti ajakirjanik Edward Lucas räägib
Ekspressile, miks Andrus
Ansipi senine kabinet tema silmis pettumuse valmistas.
Muu hulgas ütleb Lucas, et oli üpris pettunud senises valitsuses.
"Tundus,
et tegeldi liialt koalitsiooni koos hoidmisega ja seetõttu kannatasid
tähtsad
asjad nagu aus valitsemine ja innovatsiooni taganttõukamine. Valitsus
kaldus
kursilt kõrvale. Näis, et korruptsioon kasvab, ühtki suuremat
ideed ei ole.
Mart Laari esimene valitsus surus läbi majandusreforme ja
proportsionaalset maksusüsteemi nii, et kogu Euroopa hakkas seda hiljem
kopeerima. Laari teine valitsus tõukas e-valitsust, mis jällegi
leidis
jäljendajaid. Kuid ma pole kindel, mis oli Ansipi valitsuse oluline idee.
Seda
ei paistnudki."
Lucas loodab, et uuel Keskerakonnata valitsusel läheb paremini kui vanal
Keskerakonnaga valitsusel. "Samas arvan, et Eestil läheb hästi ka
valdkondades, mis üldse valitsusse ei puutu. Seepärast võib
öelda, et isegi kui
Savisaarest saaks peaminister, poleks see veel maailma
lõpp."
Ilvese
poega ei võetud nekrutiks
Eesti kindral
soovitas presidendi pojal Luukas
Kristjan Ilvesel kaitseväes aja teenimise asemel ülikooli
minna.
"Pärast keskkooli soovis ta kohe ajateenistusse tulla,"
räägib
president Toomas Hendrik Ilves kaitsejõudude peastaabi
ajalehes Sõdurileht
ilmunud intervjuus.
Presidendi sõnul soovitas Eesti kaitseatašee USAs tema pojal
jätkata õpinguid:
"Sinust on niimoodi rohkem Eestile kasu."
Soovitajaks sai olla üks kahest kaitseatašeena teeninud
brigaadikindralist, kas
Märt Tiru või Vello Loemaa.
19aastane Ilves juunior õpib USA idarannikul Stanfordi ülikoolis
filosoofiat.
Kašpirovski
tuleb Eestisse sündimust tõstma
Kogu Nõukogude rahvast teleri kaudu ravinud võludoktor
Anatoli Kašpirovski
viib läbi kaks seanssi Narvas.
"Minu taga on miljonid terveks saanud inimesed. Statistika näitab - 10
miljonit tervenenut!" kuulutab Anatoli Kašpirovski
ka praegu. Nüüd
tõotab tervenenute hulk veelgi suureneda. Narva elanike arvel. Linna
kõige
suuremas kontserdisaalis toimub 26. mail ühe päeva jooksul tervelt
kaks seanssi.
Kašpirovski ise kinnitab, et aitab vabaneda stenokardiast, soolte ja
munajuhade
ummistusest, südamelihase infarkti järgsetest armidest, koguni
seenhaigustest
ja tuberkuloosist. Ning naised, kellel ei ole õnnestunud aastate jooksul
lapsi
saada, paranevad pärast Kašpirovski seanssi viljatusest.
Kas
Kapo vallandas peatoimetaja?
Kümmekond aastat kriminaalide ja korruptantide taldu kõrvetanud ja
nüüd
ajakirja Sporditäht peatoimetajaks olnud Risto Berendson
sai tänavu
kevadel kuulsaks seoses sellega, et mullu sügisel Sporditähe
omanikuks saanud Oliver
Kruuda mehe vallandas.
Avalikkuseni jõudis ka versioon, et asja taga on Kaitsepolitseiamet,
mille
juhte vihastas Berendsoni artikkel ajakirja Klubi veebruarinumbris. Formaadi
kohaselt on sellises ajakirjas koht ka hardcore krimilugudele ja
üks
selline, pealkirjaga "Kaitsepolitsei karmid võtted" Berendsoni
sulest
seal ilmuski. Tõsi, Kapo töövõtetest see
kurjakuulutavalt tumedates toonides
kujundatud lugu siiski ei pajata - rohkem on siin ruumi pühendatud Kapo
kohta
levivatele väidetele, mille esitajad enamasti soovivad, et neile ei
viidataks.
Tõenäoliselt põhjustas Kapo pahameele just artikli
avalõik, mis puudutas
asutuse juhi Aldis Aluse perekonda tabanud traagilist
sündmust.
Küprosel
toimunud mõrvaloo jälgedes
Ekspress käis Küprosel uurimas kabareekakluse tagamaid, milles kohalik
baaripidaja eestlase käe läbi õnnetult oma lõpu
leidis.
40aastane Savvas Charalambous oli La Grottes kabarees
tööl saatusliku
kakluse ööl ja oma kätt vigastas ta Aivar Pajupuuga
toimunud kakluse
käigus. Paari minutiga visandab Charalambous omapoolse kokkuvõtte
sellest, mis
traagilisel ööl siinsamas naaberdiivanil juhtus: esimest korda La
Grotte'i
sattunud eestlane lihtsalt hullus. Ettepanek kutsuda politsei, et arve suuruse
üle tekkinud vaidlus nii lahendada, ei avaldanud mingit mõju. Teist
baarimeest
olevat eestlane peksnud edasi isegi siis, kui see juba abitult maas lebas.
Küsimusele, kas arve oli tõepoolest 150 naela (ca 4000 krooni) ja
kui oli, siis
miks, vastab Charalambous peavangutusega. "Listen,"
ütleb ta,
"inimene on surnud. Mis tähtsust on sellel, kui suur oli
arve?"
Politsei
konfiskeeris 400 Viimsi elaniku paberid
Politsei
võttis Viimsi vallavalitsuses teisipäeval
toimunud läbiotsimisel ära rohkem kui 400 inimese elukohateated.
Tegemist on uue pöördega kriminaalasjas, kus uuritakse 2005. aasta
Viimsi
vallavolikogu valimistulemuste võimalikku võltsimist.
Korruptsiooniprokurör Janar Lutsu sõnul
registreeris Viimsi vald kuu
aega enne valimisi mitu korda rohkem elanikke kui tavaliselt. Näiteks
pandi ühe
eramu aadressil kirja 22 elanikku.
"Uurimisega püütakse välja selgitada, kas tegemist on
tuttavate-sõpradega,
kes registreerisid ennast ajutiselt Viimsi elanikeks või on selle taga
midagi
muud," ütleb prokurör Luts.
Elukoha märkimine andis inimestele võimaluse osaleda vallavolikogu
valimistel.
Preatonil
läks Eritrea kuurordiprojekt vett vedama
Suurärimees Ernesto Preatoni pidi sõjaohu
tõttu
maha matma suurejoonelise kava rajada Aafrikasse noobel turismikuurort.
"Lõpetasime kõik projekti ettevalmistused Eritreas,"
ütleb Pro
Kapital Grupi juht Paolo Michelozzi. Põhjuseks
poliitilised pinged ja
sõjaoht riigis. Michelozzi sõnul oodati omal ajal Eritrea ja
Etioopia vaheliste
pingete leevendumist, sõlmiti kokkulepped mitme miljoni ruutmeetrisel
alal
kuurordi arendamiseks ka Eritrea valitsusega, ent projektist asja ei saanud.
"Eritreasse minek pole nagu Eestisse või Lätti - seal on kogu
infrastruktuur ehk vesi, elekter, teed ja lennujaamad välja
ehitamata,"
selgitab Michelozzi.
Päris nurka kuurordikava siiski visatud pole. Michelozzi kinnitusel on
selle
projekti tarbeks olemas investeerimiskapital 100 miljonit eurot (1,6 miljardit
krooni). Põhja-Aafrikas on kaardile märgitud ka mõned uued
võimalikud kuurordi
asukohad, ent Michelozzi ütleb, et vara on veel asjast konkreetsemalt
rääkida.
"Ei, Marokosse see ei tule," ütleb ta.
2004. aastal loobus Preatoni kriminaalsüüsistuste tõttu Eesti
ärielus
aktiivsest kaasalöömisest. Maailma üks vaesemaid riike Eritrea
oli talle uus
väljakutse, midagi võrreldavat Eestisse tulekuga 1990ndatel.
"Keegi ei
uskunud sellesse riiki. Uskusin rohkem kui eestlased ise," ütles
Preatoni.
Enn
Tarto pressis Isamaaliidult raha välja
Arhiividokumendid paljastavad, kuidas tuntud
poliitikud müüsid ennast 1996. aastal
õlletöösturitele ja läksid raha pärast
kisklema.
Parempoolsete olukord oli pärast 1996. aasta kohalikke valimisi kriitiline,
sest nad võlgnesid Isamaaliidule ühise kampaania eest 100 000
krooni. Heldeid
rahastajaid ei paistnud kusagilt.
„Argumendid, mis veenaksid meie erakonda toetama on üsna
nõrgad," kaebas Sulev
Alajõe ühel koosolekul. Riigikogus oli parempoolseid
kõigest neli, mis ei
lubanud neil isegi mitte oma fraktsiooni moodustada.
Kuna ise ei suudetud raha hankida, otsustas partei seda jõuga teistelt
võtta.
Esimest korda tuli väljapressimine jutuks 4. novembril 1996 peetud juhatuse
koosolekul. Parempoolsetele oli saanud teatavaks saladus, et
õlletöösturid on
tellinud Isamaaliidult alkoholiaktsiisi seaduse muutmise eelnõu.
Nimelt oli riigikogu võtnud hiljuti vastu seaduse, mis tõotas
Eesti õlleäris
suuri muutusi. Varem maksustas riik iga välismaalt toodud liitrit
õlut kuue
kuni üheksa krooniga. Alates 1. detsembrist ei teinud riik enam
kesvamärjukese
kodumaal vahet, võttes nii Eesti kui välismaa õlle liitri
pealt 2,5-3 krooni
aktsiisi.
„Kas on õige, et Eesti õlletootjatele hakkab kehtima sama
aktsiis nagu Euroopa
õlletootjatele?" küsis Alajõe. Saku, Tartu ja
Pärnu õlletehased mõjusid
oma Soome ja Saksa konkurentide kõrval kääbustena. Sestap
pooldas Alajõe
väiksematele tootjatele kaks korda väiksemat aktsiisi. Aga miks teha
tasuta
heategu?
„Me võiks nõuda enne eelnõu heakskiitmist kohtumist
õlletootjatega," arvas
Vootele Hansen.
„Me võiks nõuda, et kolmandik sponsorsummadest laekuks
meile," soovitas Indrek
Kannik.
Nii läkski Parempoolsete protokolli kirja: „Enn
Tarto on volitatud
esindama meie erakonna juhatuse seisukohta sponsorsummade
jagamisest."
Eksperdid
Eurovisiooni homoimago kallal
Eurovisiooni
lauluvõistluse ürituste raames toimub
Helsingi Ülikoolis 8. mail seminar "Queer Euroviisu", kus
rahvusvaheline kultuuri ja meedia ekspertide seltskond arutab, miks
tõmbab
Eurovisiooni lauluvõistlus ligi homoseksuaale jt vähemusi. Miks on
Eurovisiooni
lauluvõistlustel alati kohal truu ja tänulik meestest koosnev
publik? Miks
rahvustelevisioonid, kes võistlustel kaasa löövad, seda
asjaolu aga avalikult
ei tunnista ning etendatakse kogupereüritust? Iseäranis soomlasi
huvitab, kas
raskemat popmuusikat viljelev Lordi muutis oma Ateenas 2006 saavutatud
võiduga Eurovisiooni
vikerkaarevärvilist imagot.
Pronkssõdur
kolib tundmatu sõduri kõrvale
Kaitseministeerium kaalub Tõnismäe pronkssõduri ja
selle juurde maetud Nõukogude sõjaväelaste ümbermatmist
Tallinna
sõjaväekalmistule tundmatu sõduri kõrvale. Eelmisel
nädalal tähistasid töömehed
parempoolse roheala toigastega, kuid selle nädala alguseks olid need
kadunud.
Eesti Pank hädas Hiiu Euruga
Eesti Pank
murrab pead, mida ette võtta kunstnik Reedik
Piibe kujundatud ja veebruaris Hiiumaa muuseumis esitletud Hiiu
Euruga. Nimelt
keelas Euroopa Liit euroga sarnanevate medalite ja märkide valmistamise,
müügi,
importimise ja levitamise juba detsembris 2004.
Eesti riigis aga ei kehti ühtegi õigusakti, mille alusel oleks
võimalik
suveniiri või naljaraha tegijat karistada. Karistatav on küll
käibiva raha
võltsimine, Hiiu Euru aga pole käibemünt, vaid suveniir.
Sestap pöördus Eesti
Pank märtsi keskel justiitsministri Rein Langi poole
palvega kehtestada
võimalikult kiiresti EL määruses nõutud
sanktsioonid.
Eesti Panga teabeeksperdi Ingrid Miti sõnul siiski kiri
"ei olnud
koostatud eesmärgiga nõuda Hiiu Euru tegijate karistamist ning
viide sellele
oli illustratiivne". Samas on EL määruse eesmärk kodanike
kaitsmine just
naljarahade eest.
Suurpoe
aprillinali tekitas segadust
Tallinnas
asuva Ülemiste Keskuses loeti pühapäeval
teiste aprillinaljade seas ette teade: „Lugupeetud külastajad!
Seoses ummikuga
Tallinna lennujaamas vabastage palun parkla. 15 minuti pärast maandub
Ülemiste
parklas Estonian Airi Oslo-Tallinn lend."
Pealtnägijate teatel ei saanud mitmed kunded naljast aru, jätsid
ostmise
pooleli ja tormasid autosid parklast minema sõidutama.
„Kui meie naljad mõnes kliendis segadust tekitasid, on meil
siiralt kahju ning
sooviksime tema ees kindlasti vabandada," ütles keskuse turundusjuht
Mai
Vahtrik Ekspressile. „Uurisin ka meie turvateenistuse
objektivanemalt,
kellel on pühapäevasest päevast täielik ülevaade ja
kellele [nalju ette
lugenud] infolaua töötaja allub, kas mõni nali võis
negatiivset reaktsiooni
põhjustada või mõnda klientidest tegutsema panna - nende
meeskond seda ei
märganud."
Saksa
pensionär kasvatab hiigeljäneseid
Ekspress külastas lihavõttepühade eel Berliini külje all
asuvat väikelinna
Eberswaldet, kus oma eramaja tagahoovis kasvatab pensionär Karl
Szmolinsky
hiigeljäneseid.
Szmolinsky kõige suurem jänes Robert II (10,5 kilo
kaalunud Robert I
poeg) kaalub praegu 8,5 kilo: "Ta peab veel natuke juurde
võtma,"
ütleb Karl hellalt oma keskmise koera mõõtu
lemmikkõrvikut silitades.
Karli hiigeljäneseid aretati algselt Belgias, ent seal oli nende
normaalkaal
viis kilo. Sakslased suutsid jänesed poole suuremaks kasvatada ning
nimetasid
nad 1945. aastal ümber saksa halliks sordiks.
Kui Karl on Robert II hiigeljänest mõõtma hakkab, selgub
kõrvade pikkuseks 20,5
ja looma endal pikkuseks 72 sentimeetrit.