09.04.2007, 00:00
Puhkuseosakud muutuvad populaarseks
Eestlased ostavad üha enam puhkuseosakuid siinsetesse suvituspiirkondadesse, et võimalikult lihtsalt luua endale nn nädalalõpukodu, mille lähedal olemas ka vaba aja sisustamise võimalused.
Veel üheksakümnendate alguses ei rääkinud
kinnisvarainimesed midagi hotellidest, puhkustest ega vabast ajast ning
hotellimajandusega tegelevad inimesed ei rääkinud midagi
kinnisvarast. Eksisteeris selge veendumus, et tegemist on täiesti
erinevate äridega.
Seevastu praegu on raske öelda, kust algab puhkemajandusega seonduv ja lõpeb kinnisvaraäri. Nüüd proovivad kinnisvaraga tegelevad inimesed osa võtta hotellidele ja puhkemajandusele kuuluvast turust ja vastupidi, hotelli- ja puhkemajanduse sektoris tegelevad ettevõtted on sisenemas või sisenenud kinnisvaraturule.
Nende valdkondade segunemine sai tõenäoliselt alguse puhkuseosakute müügist, millel oli agressiivsete müügimeetodite ja ebaselgete ärimudelite tõttu omal ajal halb maine. Tollal ei olnud ükski endast lugupidav hotell sellisest ettevõtmisest huvitatud.
Praeguseks on olukord muutunud: meil on võimalus investeerida hotelliosakutesse, hotellitubadesse, korterhotellidesse, külaliskorteritesse jne. Olemas on ka täisteenindusega puhkemajade piirkondi.
Üha enam levib kirjeldatud variantide kooslus: ühes hoonekompleksis pakutakse klassikalist hotelliteenust, aga ka puhkuseosakuid ning müüakse külaliskortereid. Kahe viimase võimaluse valinud saavad kasutada kõiki hotelliteenuseid. Samuti on hotellikülalistele tagatud juurdepääs elanikele suunatud teenustele – lähedal asub toidukauplus, saab rentida klubiruume, käia kinos, sportida.
Sellise puhkuseosakute maine paranemise on toonud kaasa inimeste üllatavalt muutunud käitumisharjumused ja vajadused, neid muudatusi näeme ka Eestis. Nii nagu mujal maailmas, pole ka eestlased enam nõus maksma ainult voodi ehk ööbimise eest. Muutunud vajadustega kliendid soovivad meelelahutust, tegevust, pikka nädalavahetust, nädalalõpu kodu. Soovitakse korraks aeg maha võtta ja sel eesmärgil ei ole võimalik näiteks sõita paariks päevaks Hispaaniasse. Ettevalmistused, lennupiletid, broneeringud, aklimatiseerumine – see kõik nõuab oma aja. Ega seepärast veel päikesepuhkus kao.
Esimeste näidetena Eestis võib välja tuua Georg Ots Spa Kuressaares, mis rajab naaberkrundile külaliskorteritega kompleksi, mille külalised/omanikud saaksid osa kõikidest tavapärastest spaa-hooldustest, kuid võiksid nautida suuremat privaatsust. Samuti võib tuua näitena Pärnu sportimise ja vaba aja veetmise võimalustega korterhotelli September, mille ehitamine on hetkel peatatud planeeringuliste vaidluste tõttu.
Eestis ostetakse nädalalõpukodusid eelkõige Pärnusse ja Kuressaarde, aga lähitulevikus järjest rohkem ka Otepääle. Inimesed eelistavad valdavalt soetada kortereid – suurte rõdude, terrasside ja väikse aiaga. Selline lahendus pakub privaatsust, jättes vara eest hoolitsemise vastutuse haldajale.
Järjest rohkem hangitakse ka elamuid ja suvilaid. Suvilaid ostetakse eriti hea meelega, kui on välja pakkuda ka terviklik lahendus vara haldamiseks (korraldatud piirkonna valve, hooldus ja lisateenuste tellimine).
Oleks ju mugav reedelõunaselt praamilt helistada ja paluda panna saunaahju tuli, et siis tunni aja pärast võtta laval leili ja plaanida laupäevast kalapüüki...
Seevastu praegu on raske öelda, kust algab puhkemajandusega seonduv ja lõpeb kinnisvaraäri. Nüüd proovivad kinnisvaraga tegelevad inimesed osa võtta hotellidele ja puhkemajandusele kuuluvast turust ja vastupidi, hotelli- ja puhkemajanduse sektoris tegelevad ettevõtted on sisenemas või sisenenud kinnisvaraturule.
Nende valdkondade segunemine sai tõenäoliselt alguse puhkuseosakute müügist, millel oli agressiivsete müügimeetodite ja ebaselgete ärimudelite tõttu omal ajal halb maine. Tollal ei olnud ükski endast lugupidav hotell sellisest ettevõtmisest huvitatud.
Praeguseks on olukord muutunud: meil on võimalus investeerida hotelliosakutesse, hotellitubadesse, korterhotellidesse, külaliskorteritesse jne. Olemas on ka täisteenindusega puhkemajade piirkondi.
Üha enam levib kirjeldatud variantide kooslus: ühes hoonekompleksis pakutakse klassikalist hotelliteenust, aga ka puhkuseosakuid ning müüakse külaliskortereid. Kahe viimase võimaluse valinud saavad kasutada kõiki hotelliteenuseid. Samuti on hotellikülalistele tagatud juurdepääs elanikele suunatud teenustele – lähedal asub toidukauplus, saab rentida klubiruume, käia kinos, sportida.
Sellise puhkuseosakute maine paranemise on toonud kaasa inimeste üllatavalt muutunud käitumisharjumused ja vajadused, neid muudatusi näeme ka Eestis. Nii nagu mujal maailmas, pole ka eestlased enam nõus maksma ainult voodi ehk ööbimise eest. Muutunud vajadustega kliendid soovivad meelelahutust, tegevust, pikka nädalavahetust, nädalalõpu kodu. Soovitakse korraks aeg maha võtta ja sel eesmärgil ei ole võimalik näiteks sõita paariks päevaks Hispaaniasse. Ettevalmistused, lennupiletid, broneeringud, aklimatiseerumine – see kõik nõuab oma aja. Ega seepärast veel päikesepuhkus kao.
Esimeste näidetena Eestis võib välja tuua Georg Ots Spa Kuressaares, mis rajab naaberkrundile külaliskorteritega kompleksi, mille külalised/omanikud saaksid osa kõikidest tavapärastest spaa-hooldustest, kuid võiksid nautida suuremat privaatsust. Samuti võib tuua näitena Pärnu sportimise ja vaba aja veetmise võimalustega korterhotelli September, mille ehitamine on hetkel peatatud planeeringuliste vaidluste tõttu.
Eestis ostetakse nädalalõpukodusid eelkõige Pärnusse ja Kuressaarde, aga lähitulevikus järjest rohkem ka Otepääle. Inimesed eelistavad valdavalt soetada kortereid – suurte rõdude, terrasside ja väikse aiaga. Selline lahendus pakub privaatsust, jättes vara eest hoolitsemise vastutuse haldajale.
Järjest rohkem hangitakse ka elamuid ja suvilaid. Suvilaid ostetakse eriti hea meelega, kui on välja pakkuda ka terviklik lahendus vara haldamiseks (korraldatud piirkonna valve, hooldus ja lisateenuste tellimine).
Oleks ju mugav reedelõunaselt praamilt helistada ja paluda panna saunaahju tuli, et siis tunni aja pärast võtta laval leili ja plaanida laupäevast kalapüüki...