"'Päikeselaen"' läks narkoärisse
Vilumets ja Adamson, Eesti narkosmugeldajad ja sedakaudu ka
mõrvarid, tuleb saata kodumaale karistust kandma. Kõik
välismaised vangid koju kongi, me ei taha neid!
(Ilta-Sanomat, 19.
juuli 2007)
Lõuna piirkonna tolliameti
paljastatud suure kokaiinijuhtumi kolmas osaline on arreteeritud.
Tolliülema Tiina Tahvanaineni sõnul on 30aastane eestlane
vangistatud. Asjas on varem kahtlustatavatena kinni peetud teine 30aastane
eestlane ja keskealine soomlane. Mehi kahtlustatakse vähemalt 2,5 kilo
kokaiini Soome toomises läinud sügisel. Narkootikumide
väärtus tänavakaubanduses on umbes 330 000 eurot. 2006. aasta
detsembris konfiskeeriti soomlase kodust kilo kokaiini, lisaks leiti tema kodu
läbiotsimisel narkokaubandusega seotud esemeid ning 4500 eurot raha.
Ametnike kahtlused tärkasid siis, kui kaks eestlast reisisid Soome kaht
eri marsruuti mööda, üks Euroopast ja teine Eestist. Detsembri
keskel kohtus teine eestlane Helsingi kesklinnas soomlasega. Kohtumise ajal
loovutas eestlane soomlasele tolli andmetel seljakoti, milles oli kokaiin. Aine
oli peidetud kahte termosesse. Soomlane andis ümbriku rahaga. Mehed
arreteeriti seejärel. Kolmandat meest siis ei nähtud.
(Helsingin Sanomat, 19. aprill 2007)
Eestlased Eero Adamson
ja Toomas Vilumets ning soomlane Hannu Tiainen, kes kõik
on varem narkokuritegude eest Hispaanias pikad vanglakaristused saanud,
viibisid seekord vabaduses vaid aasta.
Poolteist aastat tagasi
vabanenud Adamsoni jälgisid Eesti ja Soome narkopolitsei juba mullu
aprillist. Tema koduakende all Tallinnas seisis narkopolitseinike auto, tema
kõnesid kuulati pealt, tema isegi tühisena tunduvaid kohtumisi
pildistati ja võeti videosse.
“Kogu aeg oli tunne, et
mu järel nuhitakse,” räägib tänavu kevadel
Helsingis vahistatud tugev noor mees Ekspressile läbi kuulikindla
pleksiklaasi Vantaa eeluurimisvangla kohtumiskambris.
Adamsoni
süüdistatakse suures narkokuriteos ja süüdistati ka
ulatuslikus rahapesus.
Adamson eitab neid punkte. “Soomes aga
on ju kõik kuriteod sajaprotsendiliselt avastatud.
Nad ei
saa jätta narkotaustaga inimest tänavale, peavad ta vangi ära
panema,” ütleb varem Hispaanias seitse ja pool aastat
üksikkongis “hoiul olnud” Adamson praeguse vangisistumise
kohta sapiselt.
Toll jälgis termoste
vahetamist
Õbluke, pisiasjadest ja oletustest kokku
traageldatud kohtutoimik kõneleb oma keelt. Pika staažiga
kurjategijatele said saatuslikuks totaaljälitamine, agentide luuramine,
kõnede pealtkuulamine eri riikides ja turvakaameratega jälgimine,
hävitamata sim-kaardid, mobiilijälitamine ja tunnistajate fotod.
Lisaks veel meeste taust.
Toomas Vilumetsaga kohtunud Hannu
Tiainenilt konfiskeeris toll kaks termost, sinise ja kollase.
Termoste tühimikes leiti kotikesed kilo kokaiiniga.
Mehed
arreteeriti mullu detsembris Helsingis. Termosed andis Tiainenile üle
Rostockist Soome tulnud Vilumets oma seljakotist. Mehed tunnistasid oma
süüd.
Kas samade termostega toodi ainet Hispaaniast
pidevalt? Millised on tõendid? Tolliametnik T. kirjeldab Vilumetsa
üht saabumist Hanko sadamasse kaubikuga VW Transport Saksamaa kaudu.
“Mees oli närvis. Käsi värises, kui ta
tollitöötajale passi ulatas. Vilumets ja autojuht suunati
tollikontrolli. Vilumetsal oli kott, kust leiti plastist termos. Tunnistaja T.
avas termose ja tõdes, et seal polnud kohvi ega jooke.
Tollitöötaja ei uurinud aga termose põhja
lähemalt!”
Teine tunnistaja, vanemkonstaabel Minna T.
aga jälgis Adamsoni j
a Vilumetsa kohtumist mullu oktoobris Helsingis, kus mehed trehvasid ja uurisid
mõne minuti jooksul sinist termost.
Seejärel pandi
termos musta kandekotti, mehed lahkusid eri suundades. Vilumets kohtus kiirelt
pruuni nahkjopet kandva mehega ja andis koti üle.
Seejärel tõttas ta Adamsonile järele ja nad sõitsid
koos Tallinna.
Kes andis algkapitali?
Toimik
sisaldab mitmete selliste kohtumiste kirjeldusi. Iga säärase kohtingu
juurde käisid termosed, kolme mehe suhtlemine ja rahaümbrike
üleandmine.
Vilumetsa, Tiaineni ja Adamsoni äriskeem on
eemalt vaadates algeline. Hispaanias osteti termosed, kilekotikesed ja kokaiin,
mida Soomes müüdi. Raha toodi jupikaupa Eestisse ja ring hakkas
uuesti pihta: raha Hispaaniasse, narkootikumid Soome jne.
Raha teeb
raha. Kust tekkis algkapital, ei loeks kohtumaterjalidest välja ka
geniaalne Sherlock Holmes. Ekspressile on teada, et see oli
tänapäevale tüüpiline “päikeselaen”, mida
pidevalt edasi keerutati. Eestis on kümneid laenukontoreid, kes annavad
tagatiseta suuri summasid laenu ega küsi, mida rahaga peale hakatakse:
peaasi, et laen ja intressid lõpuks tagasi makstakse.
Avalik
saladus on, et kohalikud kurjategijad ostavad tavainimestelt
laenukäendust, kus kodanik A võtab laenukontorist laenu ja
annab raha edasi sulidele. Nood maksavad laenuvõtjale hiigelsuure
intressi, kuid kodanik ei tea, kuhu raha tegelikult läheb. Nagu sedagi,
kas ta saab raha tagasi või jääb ilma. Äkki istuvad
koostööpartenerid lähiaastatel hoopis türmis ja
laenuvõtja peab teemaarenduse ise kinni maksma? Sellise skeemiga
juhitaksegi politsei tähelepanu kõrvale...
Nagu
narkoärile kohane, oli ka selles loos igal osalisel oma roll.
Üks meestest müüs, teine vahendas ümbrikke saadud rahaga
ning kolmas toimetas raha sinna, kust uimasteid osta saab.
Kohtumaterjalides on tõendatud vaid 38 000 euro (ligi 600 000
krooni) suurune rahaliikumine ja ühe kilogrammi kokaiini leidmine.
Kusagilt aga imbus Soome ajakirjandusse info, et kokaiini veeti kokku 2,5 kilo
ja rahapesu ulatus 330 000 euroni (üle viie miljoni krooni).
Sõprade kinnivõtmise ajal Egiptuses viibinud Eero Adamson
eitab oma süüd. Ta püüab jätta endast muljet, nagu
olnuks ta eeskujulik postikuller. Selgitab, et viis vaid raha Soomest Eesti
kaudu Hispaaniasse, narkootikumidest ei tea midagi. Ümbrike sisu ei
vaadanud kunagi, küll aga sai üleandmise eest mõned tuhanded
eurod tasu.
Soomlane: “Olin stressis ja võlgades
tsunamiohver”
Tiainen omakorda rääkis, et kannatab
Tai tsunami ohvrina stressi all, tema võlad kasvasid 50 000 euroni ja ta
pidi kiiresti raha teenima. Ta tunnistas end süüdi.
Vilumets ütles, et viibis mullu detsembris Hispaanias, kus hankis
narkootikume. Jagas uimastid kotikestesse, asetas need termoste
tühimikesse ja tõi Soome.
Adamson peab veetma Soome
vanglas neli aastat, tema sõbrad Hispaania päevilt Vilumets ja
Tiainen mõned kuud rohkem.
Kuna Adamsoni roll oli ses loos
kõrvaline, on ka tema karistus veidi väiksem.
Kinnivõtmine nagu Hollywoodi märulis
Soome ühe uuema ja uhkema, Vantaa vangla kohtumistoakest valvab Zeissi
optikaga varustatud löögikindel metallist digikaamera. Kõne
Adamsoniga käib vanglatelefoniga ja jutt salvestatakse digitaalselt.
Vangi jutt on kiire, ennast kaitsev, läbimõeldud. Vinges
füüsilises vormis, kakleja rusikatega mees kirjeldab oma vahistamist
tänavu 12.
aprillil: “Helistasin Helsingis inimesele, kes oli mind Soome kutsunud.
Et mul olla mingeid probleeme. Kokku lepitud ajal helistas ta, et on
koosolekul, pole hetkel aega. Siis ta ilmselt helistas politseisse. Varsti
helistas tagasi ja teatas, et sõidaksin Niemenmäele.
Kui jõudsime tee otsale, helistasin tagasi, ütlesin, et olen
kohal. Meil kästi sõita tänava lõppu, see oli aga
umbtänav. Palusin autojuhil ringi keerata.
Kaks operatiivautot
olid juba seal ja kui hakkasime tagurdama, sulges tee kolmas politseiekipaaž,
keerates risti meie auto taha. Nad pingutasid kõvasti üle. 12
politseinikku oli kindlasti. Nad väänasid autojuhil kohe käed
selja taha ning tõukasid ta näoli maha. Mind pikali ei
pandud, aga käsi väänati kõvasti. Politseinikud
hõikusid ja vehkisid relvadega nagu politseisarjades ning ütlesid:
“Sa ju tead, mille eest sind kinni võtame.” Vastasin, et
ilmselt väljapressimise pärast. Mul relva polnud, oli ainult
telefon käes. Pärisin, et mida te niimoodi vehklete püstolitega.
Operatiivjuht õiendas: “Meil on kombeks kohe ja korraga
selgeks teha, et sul pole mingeid šansse.””
Eero
Adamsoni taskust leiti kinnipidamisel vaid tüüpiline Soome ehitaja
kuupalk, 3700 eurot. Praeguseks on raha kohtuotsuse alusel Adamsoni arvele
tagasi kantud.
Tiaineni kodust avastati 4500 eurot ja
narkoäriga seonduvaid esemeid, kolme mehe tutvusele viitavataid asju leiti
ka Toomas Vilumetsa kodunt Pärnust.
Adamsoni sõnul pole
Soome vanglas muud teha kui lugeda või oma elust raamatut kirjutada. Aga
mida kirjutada? Kas seda, kuidas ta 7,5 aastat üksikkongis elas? “Ma
ei julge vabanedes Eestisse elama tulla, võetakse jälle kinni.
Nagunii määrivad midagi kaela, kellelgi on paguneid vaja,” avab
Adamson oma tuleviku perspektiivituse.
Kuller: “Nad ju peavad mu vangi panema!”
Kuidas politsei ülekuulamistel käitus?
Ainus asi, mida nad küsisid: “Ütle välja, palju sul kokaiini oli!” Ma ei osanud vastata, polnud sellega kunagi isiklikult seotud. Lõpuks lõid nad käega.
Kokaiiniga kokkupuudet polnud, aga rahaga?
Raha oli enne, sügisel. Süüdistus hakkaski hargnema väidetavatest maksupettustest. Tiaineni pagasiruumist leiti mitme firma asutamisdokumendid. Lõpuks said siis ta käest kaks termost, loomulikult on ju ka Adamson automaatselt süüdi! Mina olin sellel ajal hoopis Egiptuses. Soomes on ju kõik kuriteod sajaprotsendiliselt avastatud. Nad ei saa jätta narkotaustaga inimest tänavale, peavad ta vangi panema.
Kas kahetsed, et narkorahaga tegelesid?
Selles mõttes ehk kahetsen, et mul polnud seda vaja.
Kas ümbrikud, mida sa Vilumetsalt said, olid paksud?
Pisikesed. Kus saab siin suuremahulisest rahapesust rääkida? Tiaineni kodust leiti 50- ja 100euroseid. Et pidavat kokalaksu rahad olema. Minu taskust leiti 3700 eurot. Seletasin, et lähen Hispaaniasse firmat asutama ja see on normaalne raha, mitte rahapesu. Tõin tihti raha üle (Eestis on palju ehitajaid, keda kimbutavad kohtutäiturid. Nad saadavad raha koju seetõttu kulleritega. Summad liiguvad lahe tagant ümbrikes väga hoogsalt – autor).
Kas välisministeeriumist käidi kohal?
Käidi. Nad olid politsei poolt. Ütlesid: “No mida sa tuled siis Soome! Sa ei tohi nendega läbi käia, kellega olid vangis koos!”
Kas tahaksid Eestis karistust kanda?
Eestis on vanglad täis. Siin on aga vangis inimesi täiesti olematute tegude ja koguste eest.
Mis tingimused siin on, võrreldes näiteks Hispaaniaga?
Seal sai rohkem liikuda. Ei pidanud nii kinni olema, aknadki käisid lahti. Siin on vaid mingid väikesed poolpeidetud õhuvõred. Õhupuudus on tugev (Soome vanglate õhupuudusest on rääkinud ka teised seal karistust kandnud kinnipeetavad, nagu Heiki Hiller ja Tarvi Ree – autor).
Istud ülerahvastatud vanglas üksikkongis?
Olen sellega koos, kes asjast rääkis. Ma aga ei saa teda süüdistada, et kohus on valesti teinud, süüdistused välja mõelnud.
Sa siis tead, kes koputas ja asja nii kaugele ajas?
Olen päris kindel, et tean, kes seda tegi.
Miks ta seda tegi?
Ta on politsei konksu otsas juba 1996. aastast. Politsei ise ütles.
Mõtle, kui ohtlik amet. Oled koputaja ja politsei ikka vihjab, et meil on selline mees...
Esimesed kaks nädalat ma vaikisin. Siis nad ütlesid, et see mees rääkis. Ta on siin kohalikke kinni pannud ja rahastanud üritusi, millega inimesed on kinni kukkunud.
Kuidas praegu käitud?
Suitsetan kaks pakki päevas, varem nii ei tõmmanud. Kuna ma vabaduses olles olin Eestist palju ära, arvasid [politseinikud], et kindlasti tegin ma midagi paha, olevat helistanud sellisest putkast, viibinud mingis restoranis, rääkinud telefonis erilise tooniga, kasutanud teistsuguseid väljendeid. Järeldus: omasin kokaiini.
Eero Adamsoni advokaat Asko Keränen ütleb hiljem Ekspressile: “Mees, kes on 7,5 aastat Hispaanias veetnud, teab, et kõike kuulatakse pealt ja luuratakse. Ta ei käituks nii. Tõesti nõrkade tõenditega materjal. Nii pannaksegi Soomes inimesi vangi.”
Kas keegi tahtis Adamsoni mujalt, mingi teise teo eest karistada?
Raske öelda. Kes kontrollib koputajaid, mis infot nood jagavad? Peab olema hea fantaasiaga informaator, kes säärast infot annab. Ärme unusta, et Soome vanglad on hetkel üleasustatud ja täis inimesi, kes pole eriti midagi teinud. Kuidas saab teistmoodi hääletoon telefonis kohe olla vihje narkootikumidele? Olen esindanud ka inimest, ühe mõrvari tuttavat, kes sattus vangi vaid kurja miimika pärast. Adamsoni loos on eriti karm, et ta ei omanud ainet ja pandi kinni suhteliselt väikeste rahasummade üleandmise pärast.
Üleasustatud vangla juhataja
Tuomo Junkkari on Soome ühe moodsama vangla, Vantaa eeluurimisvangla juhataja. Vanglasüsteemis töötanud üle 30 aasta.
Vantaa vangla valmis viie aasta eest ja on mõeldud 166 kinnipeetavale. Vanglas on aga pidev üleasustus, siin on olnud isegi isegi 300 vangi. "Võrreldes politseivanglaga on siin paremad tingimused vangide hoidmiseks. Kambrites on teler ja video. Kinnipeetavad saavad tööd teha (elektriseadmete komponentide montaaž ja territooriumi koristamine), sportida, lugeda," alustab Junkkari.
Eeluurimisvangla ülesanne on turvata vange eeluurimise ja kohtuprotsesside ajal. Nädalalõppudel saavad kinnipeetavad lähedastega kohtuda, kui neile pole kohtumiskeeldu määratud. "Välismaalt on vange 20-25 protsenti, nende seas 13 Eestist pärit kinnipeetavat. Eestlaste ja venelaste füüsiline vorm on enamasti parem kui soomlastest kinnipeetavatel, kes vaevlevad sotsiaalsete hädade küüsis. Võib öelda, et terved noored inimesed," kommenteerib Junkkari.
Vantaa vanglas töötab neli eestlast: Soomes väljaõppe saanud kaks valvurit, sotsiaaltöötaja ning vangla psühhiaatriaosakonna juhatajagi on lahe tagant.
Vantaal on osakonnad suletud, grupeeringuid seega vangidel raske luua. "Siingi liigub narkootikume ja mobiile. Moblad lähevad järjest väiksemaks ja tihti on lähedased need, kes neid sisse toovad. Narkootikume aga imbub puhkusel olevate vangide kaudu ja ka lähedased on toonud."
"Kui veel 70. aastatel olid Soomes põhilised kuriteod varavastased, sissemurdmised, siis nüüd on olukord 360 kraadi muutunud. Vägivald, mõrvad, eriti narkokuriteod kasvavad," räägib vangla juhataja. Küsimusele, miks ikka narkomehed oma liistude juurde tagasi lähevad, toob ta vastuseks kaks suuremat põhjust: suure raha või füsioloogilise sõltuvuse. Junkkari on siiski optimistlik:" Kaks kolmandikku meil esmakordselt olnud vangidest ei naase enam siia."
Kuritegevus pole Junkkari sõnul pärilik. Inimesel võib olla pärilik soodumus äkkvihale ja ülekaalule, kuritegevusele otseselt mitte.