Äraostmatu kisub Savisaarel vaipa jalge alt

Juuraekspert, IRLi parla­mendisaadik Urmas Reinsalu tahab Tallinnas võimusüsteemi radikaal­selt reformida. Soovitav tulemus: Keskerakond enam pealinnas tüürile ei saa.

“Keskerakonna võimumonopol Tallinnas tuleb murda,” teatas Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Urmas Reinsalu (32) oma parteikaaslastele lühidalt IRLi Tallinna piirkonna koosolekul 18. septembril.

See Lennart Meri aegse presidendi kantselei direktori ja ühe aktiivsema Res Publica poliitikategija avaldus ei pruugiks pälvida erilist tähelepanu, sest iga partei tahab ju valimistel võimule saada. Kuid Reinsalu peas on olemas ka konkreetne mehhanism, kuidas Edgar Savisaare partei Tallinnas opositsiooni lükata. Kava mootor on kohalike valimiste seaduse niisugune muutus Riigikogus, et Keskerakonna hääled Tallinnas loeksid võimu kujundamisel vähem.

“Tuleb kaitsta Tallinna põlislinnaosade Nõmme, Pirita ja Kesklinna huve,” leiab Reinsalu.

“Tallinlased peaksid olema kohalikel valimistel esindatud proportsionaalselt, et Keskerakond ei võidaks.”

Reinsalu idee tuum on lihtne. “Tallinna linnavolikogusse saadaksid oma esindajad linnaosade halduskogud,” ütleb ta. “Valimistel valiks linnarahvas halduskogude liikmeid. See tõstaks linnaosade kaalu, nad mõjutaksid linna juhtimist rohkem.”

Võimu tajumine Tallinnas olematu
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme hinnangul valitseb pealinnas praegu demokraatia defitsiit. “Kohaliku võimu tajumine on siin kas olematu või illusoorne. Volikogu koosneb suuresti inimestest, keda keegi valinud ei ole, paljud on volikogus suhteliselt häguse mandaadiga.” Samas möönab Rein­salu, et ilmselt jäävad tuntud poliitikud kohalikel valimistel edasi kandideerima, kuid et seadus ei luba enam ühekorraga Riigikogus ja kohalikus volikogus olla, siis tulevad lihtsalt nende asemele vähetuntud asendajad.

Reinsalu arvates räägivad tema pakutava valimisreformi poolt Tallinnas ka demograafilised suundumused. “Tallinna inimesed valguvad lähivaldadesse, töötud Virumaalt aga tulevad linna ning täidavad Tallinna tühjad korterid. Valimissüsteem peab kaasas käima tegeliku elu muudatustega.”

Vaadates viimaste, 2005. aasta kohalike valimiste tulemusi, on selge, kuhu Reinsalu mõte tüürib. Näiteks Nõmmel ja Pirital on Keskerakond märksa vähem popp kui Lasnamäel. Nõmme ja Pirita valijaskond eelistab traditsiooniliselt pigem Isamaaliitu või Reformierakonda. Ning ega kaugelt ei ole tarvis otsida ka tagamaid: pärast pronksiöö sündmusi on selgelt välja joonistunud seis, kus lõhe parteide toetamises jookseb rahvusliku eraldusjoone läheduses.

Lihtsustatult toetavad Tallinna venelased lõviosas Keskerakonda, aga eestlased muid erakondi, hoopis vähem aga Savisaare parteid.

Reinsalu kava ellujõudmine vähendaks seega Keskerakonna mõju Tallinna neile asumitele, kus tugi tsentristidele on märksa tagasihoidlikum kui nendes linnaosades, kus Edgar ja Vilja Savisaar tavaliselt tuhandeid hääli koguvad. Kas selline plaan ka läbi läheb, on Riigikogu ning eelkõige valitsusliidu kätes, kui niisugune eelnõu peaks parlamendi ette jõudma.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde (Reformierakond) ütleb, et ühe partei võimule toomise või võimult tõukamise eesmärgiga loodud seadused pole pikema aja peale kunagi edukad. “Eesmärk ei saa olla lihtsalt see, et teeme seaduse ümber ja siis ei saa Savisaar Tallinnas võimule.”

Samas leiab Linde, et Reinsalu ideed tasub arutada. “Mul on hea meel, et Urmas on viitsinud mõelda Tallinna spetsiifiliste probleemide üle. Tuleb nõustuda, et p& amp; amp; otilde;liste linnaosade Nõmme ja Pirita huve peaks Tallinnas paremini kaitsma, aga seda ei saa teha nii, et jätame Lasnamäe valimisõiguseta.”

Evelyn Sepp: see on Krõlovi valm
“On kurb, kui tehniliste trikkidega tahetakse muuta poliitilisi realiteete,” ütleb põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp (Keskerakond).

Tema hinnangul kõlab Reinsalu idee justkui Krõlovi valm, kus paigutati pillimängijaid üht- ja teistmoodi istuma, aga bänd sellest paremini kõlama ei hakanud.

Mis puutub linnaelanike proportsionaalsesse esindatusse volikogus, siis on tema sõnul pigem Lasnamäe praegu alaesindatud.

Selles osas on Evelyn Sepal ka õigus, sest kohalike valimiste seadus käsitleb juba praegu Tallinna erijuhtumina, kus pooled mandaadid tuleb jaotada kõigepealt linnaosade vahel võrdselt ning ülejäänud vastavalt linnaosades elavate valijate arvule. Sellest kaotavad suurema elanike arvuga linnaosad ja võidavad need, kus elanikke vähem. Näiteks Lasnamäel elas enne viimaseid kohalikke valimisi 32 protsenti tallinlastest, Pirital aga 3 protsenti.

Mandaadid jagab seaduse järgi omavalitsuse volikogu oma otsusega, seega on raske oodata,
et Keskerakonna juhitud Tallinna võim laseks sealt läbi enesele ebasoodsaid muutusi.

Toompeal on enamus Keskerakonnale vastanduvatel parteidel ning valimisseadusi on harilikult enne valimisi ikka ümber tehtud.

Hetkel on päevakorras juba seadusemuutus, mis võimaldaks lisaks kaks korda katsetatud e-valimistele valijal kasutada hääletamiseks mobiiltelefoni. Nn m-valimisi pakub välja Reformierakond.