22.11.2007, 00:00
Gustave Flaubert "'Salambo"'
Gustave Flaubert
“Salambo”
Tõlkinud Andrus Saareste.
Eesti Raamat, 2007. 312 lk.
Džentelmen kammiks juuksed ära ning viiks pruudile lillekimbu ja pudeli magusat napsu. “Salambo” kangelase Matho armuleek lahvatab küll mõnevõrra teisiti – tema ei tee armastust, ta teeb sõda. Tema juhitud palgasõdurite armee hävitatakse kord peaaegu täielikult, siis kasvab see taas mitmetuhandepealiseks – ja nii vaheldumisi kuni lõpliku lüüasaamiseni.
Äsja on lõppenud Kolmas Puunia sõda (246–241 eKr) Rooma ja Kartaago vahel. Sõdimise käigus on raha otsa lõppenud ning, saamata kätte väljateenitud tasu, tõstavad senised palgasõdurid omakorda Kartaago vastu mässu, mille mahasurumiseks kulub aastaid. Romaani peategelase elus leiavad väga lühikese aja jooksul aset kaks väga olulist sündmust. Esiteks näeb ta, kuigi vaid riivamisi, Kartaago üliku tütart Salambot ja armub. Teiseks satub ta just nagu poolkogemata mässuliste palgasõdurite etteotsa. Matho enda jaoks on need kaks asja paratamatult ühendatud. Nii saab tempu küll.
Ometi jääb minu jaoks pisut hämaraks, miks see vana ja ilmselgelt aegunud tõlge uuesti välja on antud. On küll uhkeid massistseene ja detailseid lahingukirjeldusi, ohtralt vägivalda ja vihjamisi seksigi, samuti võivad rõõmustada kõik inimesesöömise sõbrad, sest mainitud tegevusele on pühendatud terve pikk ja värvikas episood, kuid tekst ise, ennekõike lause, kipub laperdama, muutudes kohati pea loetamatuks. Sellest on väga kahju. Flaubert on tõesti suur stiilimeister, ent Saareste tõlkes on tekst muutunud nätskeks ja vinduvaks, nii et lugejani jõuab sellest ainult väike osa. Siin ei ole tegu ka armsa ja vanaaegse keelega, vaid kõige otsesemas mõttes ebaõnnestunud tõlkega. Olgu, lause “Mõned kõndisid nagu naised, rõvedaid liigutusi tehes” on ju tegelikult naljakas ka, aga see on juba üheksandal leheküljel ära. Sealt edasi on järgmised kaheksakümmend lehekülge ainult väga rasked, muud ei midagi.
Isegi hea tõlke eluiga on piiratud. Mõeldagu selle peale.
Samas ei saa “Salambot” ka täielikuks ajaraisuks pidada, kuid rohkem meeldib see tõenäoliselt neile, kel on kujutatud ajastu vastu erihuvi. Ka liigne tundlikkus tõlkekvaliteedi suhtes ei tule kasuks.
“Salambo”
Tõlkinud Andrus Saareste.
Eesti Raamat, 2007. 312 lk.
Džentelmen kammiks juuksed ära ning viiks pruudile lillekimbu ja pudeli magusat napsu. “Salambo” kangelase Matho armuleek lahvatab küll mõnevõrra teisiti – tema ei tee armastust, ta teeb sõda. Tema juhitud palgasõdurite armee hävitatakse kord peaaegu täielikult, siis kasvab see taas mitmetuhandepealiseks – ja nii vaheldumisi kuni lõpliku lüüasaamiseni.
Äsja on lõppenud Kolmas Puunia sõda (246–241 eKr) Rooma ja Kartaago vahel. Sõdimise käigus on raha otsa lõppenud ning, saamata kätte väljateenitud tasu, tõstavad senised palgasõdurid omakorda Kartaago vastu mässu, mille mahasurumiseks kulub aastaid. Romaani peategelase elus leiavad väga lühikese aja jooksul aset kaks väga olulist sündmust. Esiteks näeb ta, kuigi vaid riivamisi, Kartaago üliku tütart Salambot ja armub. Teiseks satub ta just nagu poolkogemata mässuliste palgasõdurite etteotsa. Matho enda jaoks on need kaks asja paratamatult ühendatud. Nii saab tempu küll.
Ometi jääb minu jaoks pisut hämaraks, miks see vana ja ilmselgelt aegunud tõlge uuesti välja on antud. On küll uhkeid massistseene ja detailseid lahingukirjeldusi, ohtralt vägivalda ja vihjamisi seksigi, samuti võivad rõõmustada kõik inimesesöömise sõbrad, sest mainitud tegevusele on pühendatud terve pikk ja värvikas episood, kuid tekst ise, ennekõike lause, kipub laperdama, muutudes kohati pea loetamatuks. Sellest on väga kahju. Flaubert on tõesti suur stiilimeister, ent Saareste tõlkes on tekst muutunud nätskeks ja vinduvaks, nii et lugejani jõuab sellest ainult väike osa. Siin ei ole tegu ka armsa ja vanaaegse keelega, vaid kõige otsesemas mõttes ebaõnnestunud tõlkega. Olgu, lause “Mõned kõndisid nagu naised, rõvedaid liigutusi tehes” on ju tegelikult naljakas ka, aga see on juba üheksandal leheküljel ära. Sealt edasi on järgmised kaheksakümmend lehekülge ainult väga rasked, muud ei midagi.
Isegi hea tõlke eluiga on piiratud. Mõeldagu selle peale.
Samas ei saa “Salambot” ka täielikuks ajaraisuks pidada, kuid rohkem meeldib see tõenäoliselt neile, kel on kujutatud ajastu vastu erihuvi. Ka liigne tundlikkus tõlkekvaliteedi suhtes ei tule kasuks.