31.10.2007, 00:00
Moetööstuse uus hitt – Eesti kalanahk
Firma Skinnova käivitab Pärnus huvitava parkimistöökoja, kus kalatööstusest üle jäävatest nahkadest valmib kvaliteetne ja vastupidav väärisnahk moe- ja jalatsitööstustele.
Skinnova juhatuse liige Marina Kaas ütleb,
et kvaliteetselt töödeldud kalanahk on äravahetamiseni
sarnane kallihinnalise ja eksklusiivse mao- või muu roomaja nahaga.
Sisuliselt utiliseerib Skinnova kalatööstuste jäätmed, teeb seda aga eriti rafineeritud ja tasuval moel. “Kalanahad lähevad praegu suurel määral jäätmeteks või karusloomadele söödaks, parimal juhul valmistatakse neist õllekrõpsu,” ütleb Kaas. “Meie aga usume, et kalanahast on võimalik toota kõrge viimistlusastmega valmistoodangut, mida on võimalik edukalt eksportida.”
Esialgu saavad Pärnus uue elu lõhe-, forelli- ja kohanahad. Peene parkimisprotsessi käigus töödeldakse neid mitmesuguste kemikaalidega, hiljem värvitakse. Tulemus on dekoratiivse mustriga nahk, mis on loomanahast kolm korda tugevam ja vastupidavam. Ja mis tähtsaim: tunduvalt kallim.
“Kunst ja käsitöö,” ütleb Kaas käsitöömahuka parkimise kohta, mis on hulga keerulisem tööst loomanahkadega ning mida Skinnova üks asutajatest Mati Pedari on juba üle kümne aasta arendanud. Kaasatud on ka spetsialiste välismaalt.
Moetööstus “petab” tarbija osavalt ära, kasutades reptiilinaha imitatsiooni. Soomused pressitakse näiteks tavalisele loomanahale. Nii ei suuda tarbija tihti eristada, kas materjal, millest on tema uued saapad, on ehtne püütoni- või krokodillinahk. Või on see kõigest pressitud ja värvitud lehm.
Mõistagi ei ole Skinnova ambitsiooniks pettus. Kalanaha ilu ja võlu peitubki Kaasi sõnul selles, töödeldud kujul näeb see välja väga sarnane reptiilide ehk roomajate nahkadega. “See ei tähenda, et kalanahka ussinaha pähe peaks müüma. Kala on väärtuslik olend, tema naha kasutamiseks peavad inimesed lihtsalt ületama teatud eelarvamusliku barjääri,” ütleb Kaas.
Sisalike, madude ja krokodillide nahad lähevad maailmaturul järjest kallimaks – osa neist liikidest kasvatatakse farmides, kuid looduses on neid järjest vähem ja nad on looduskaitse all. Samal ajal nõudmine eksootiliste nahkade järele järjest kasvab.
Ekspress tutvus Skinnova nahkadega ning tõdes, et neil puudub kalale iseloomulik lõhn. Õige pisut lõhnavad nad keemia järele, ent on eksklusiivse mustriga ning vastupidavad.
Kaasi sõnul Eesti butiikidest kalanahatooteid ei leia. Eksklusiivsemates poodides võib tema arvates olla jalatseid või kotte, kus on kalanahka kasutatud kaunistuselementidena. “Aga tõenäoliselt ei tea seda ei ostja ega müüja,” arvab Kaas.
Pärnus valmiv nahk müüakse Lõuna-Euroopasse, kust see võib näiteks Itaalia aksessuaaritööstuse kaudu Eesti poelettidele tagasi jõuda. Skinnova teeks meeleldi koostööd ka Eesti koti-, rihma-, jalatsi- ja moerõivaste tootjatega.
Kalanaha kasutamises pole iseenesest midagi uut. Islandi kalurid kandsid tursanahast jalanõusid juba 13. sajandil. Eesti mõistes uus on aga Skinnova tootmine, millesarnast Euroopast naljalt ei leia. Ainuke konkurent lähiregioonis on Islandi firma Atlantic Leather, teised asuvad Ladina-Ameerikas, Aafrikas või Kagu-Aasias. Nad töötlevad peamiselt suuremate hailiste ja ookeanikalade nahku, mille muster on vähemhuvitav.
Islandi firma puhul on kalanaha töötlemine ka rohkem auküsimus, sest firma peab oma missiooniks kasutada parimal moel ära seda, mis islandlastele on eluks antud – kala.
Skinnova omanikud eesotsas ettevõtlusorganisatsiooni EVEA asepresidendina tuntud Marina Kaasi ja Mati Pedariga investeerivad Pärnu nahatootmisse mitu miljonit krooni. Ettevõtmine, kus saab tööd 14 inimest, on saanud abi ka EASist.
Sisuliselt utiliseerib Skinnova kalatööstuste jäätmed, teeb seda aga eriti rafineeritud ja tasuval moel. “Kalanahad lähevad praegu suurel määral jäätmeteks või karusloomadele söödaks, parimal juhul valmistatakse neist õllekrõpsu,” ütleb Kaas. “Meie aga usume, et kalanahast on võimalik toota kõrge viimistlusastmega valmistoodangut, mida on võimalik edukalt eksportida.”
Esialgu saavad Pärnus uue elu lõhe-, forelli- ja kohanahad. Peene parkimisprotsessi käigus töödeldakse neid mitmesuguste kemikaalidega, hiljem värvitakse. Tulemus on dekoratiivse mustriga nahk, mis on loomanahast kolm korda tugevam ja vastupidavam. Ja mis tähtsaim: tunduvalt kallim.
“Kunst ja käsitöö,” ütleb Kaas käsitöömahuka parkimise kohta, mis on hulga keerulisem tööst loomanahkadega ning mida Skinnova üks asutajatest Mati Pedari on juba üle kümne aasta arendanud. Kaasatud on ka spetsialiste välismaalt.
Moetööstus “petab” tarbija osavalt ära, kasutades reptiilinaha imitatsiooni. Soomused pressitakse näiteks tavalisele loomanahale. Nii ei suuda tarbija tihti eristada, kas materjal, millest on tema uued saapad, on ehtne püütoni- või krokodillinahk. Või on see kõigest pressitud ja värvitud lehm.
Mõistagi ei ole Skinnova ambitsiooniks pettus. Kalanaha ilu ja võlu peitubki Kaasi sõnul selles, töödeldud kujul näeb see välja väga sarnane reptiilide ehk roomajate nahkadega. “See ei tähenda, et kalanahka ussinaha pähe peaks müüma. Kala on väärtuslik olend, tema naha kasutamiseks peavad inimesed lihtsalt ületama teatud eelarvamusliku barjääri,” ütleb Kaas.
Sisalike, madude ja krokodillide nahad lähevad maailmaturul järjest kallimaks – osa neist liikidest kasvatatakse farmides, kuid looduses on neid järjest vähem ja nad on looduskaitse all. Samal ajal nõudmine eksootiliste nahkade järele järjest kasvab.
Ekspress tutvus Skinnova nahkadega ning tõdes, et neil puudub kalale iseloomulik lõhn. Õige pisut lõhnavad nad keemia järele, ent on eksklusiivse mustriga ning vastupidavad.
Kaasi sõnul Eesti butiikidest kalanahatooteid ei leia. Eksklusiivsemates poodides võib tema arvates olla jalatseid või kotte, kus on kalanahka kasutatud kaunistuselementidena. “Aga tõenäoliselt ei tea seda ei ostja ega müüja,” arvab Kaas.
Pärnus valmiv nahk müüakse Lõuna-Euroopasse, kust see võib näiteks Itaalia aksessuaaritööstuse kaudu Eesti poelettidele tagasi jõuda. Skinnova teeks meeleldi koostööd ka Eesti koti-, rihma-, jalatsi- ja moerõivaste tootjatega.
Kalanaha kasutamises pole iseenesest midagi uut. Islandi kalurid kandsid tursanahast jalanõusid juba 13. sajandil. Eesti mõistes uus on aga Skinnova tootmine, millesarnast Euroopast naljalt ei leia. Ainuke konkurent lähiregioonis on Islandi firma Atlantic Leather, teised asuvad Ladina-Ameerikas, Aafrikas või Kagu-Aasias. Nad töötlevad peamiselt suuremate hailiste ja ookeanikalade nahku, mille muster on vähemhuvitav.
Islandi firma puhul on kalanaha töötlemine ka rohkem auküsimus, sest firma peab oma missiooniks kasutada parimal moel ära seda, mis islandlastele on eluks antud – kala.
Skinnova omanikud eesotsas ettevõtlusorganisatsiooni EVEA asepresidendina tuntud Marina Kaasi ja Mati Pedariga investeerivad Pärnu nahatootmisse mitu miljonit krooni. Ettevõtmine, kus saab tööd 14 inimest, on saanud abi ka EASist.
Eesti päritolu Brasiilia tippdisainer kasutab kalanahka
Mervi Lill
Baltika Grupi avalike
suhete juht
- Ihalus luksuse järele on viimastel aastatel toonud moepilti tagasi alligaatori- ja ussinahad, ning tõepoolest, nende kõrval koguvad üha enam populaarsust ka uued eksootilised tekstuurid, nagu hai- ja kalanahk. Kallihinnalist kalanahka kasutatakse peamiselt käekottide ja rahakottide, vööde ja kingade valmistamiseks ning see mõjub efektsena nii naturaalsel soomuselisel kujul kui ka lihvituna ja põneva värvilise läikega kaetuna.
Sel kevadel kuulutasid kõik moeajakirjad kui ühest suust eksootiliste nahkade võidukäiku ning luksusbrändid, nagu Burberry ja Prada, valmistasid üksteise võidu alligaatori- ja krokodillinahast kotte. Kalanahka on küll eelnimetatutest vähem kasutatud, olles seda ihaldusväärsem, kuid sellest valmistatud kotte ja kingi võib näha näiteks Eesti päritolu Brasiilia tippdisaineri Oskar Metsavahi 2007 sügistalvises kollektsioonis, aga ka mitmete teiste kingameistrite, nagu Behnaz Kanani, Miho Masui sügistalvistes kollektsioonides. - Mis puudutab Baltika moemärke, siis näiteks Montoni valikus on mitmeid krokodillinaha-imitatsiooniga moekaid aksessuaare, kalanahka hetkel mitte. Kuid kuna mood on pidevalt uue ja huvitava otsingul, ennustan kalanahale pikka iga ja edu!
Mervi Lill
Baltika Grupi avalike
suhete juht