06.12.2007, 00:00
The Killers “Sawdust”
The Killers
“Sawdust”
(Island)
Kogumik singlite tagumisi pooli ja haruldusi.
Mina uskusin alguses, et Killersist saab üks äge tantsuindibänd. Selline, keda liiga paljud inimesed ei tea; selline, mida saab ikka n-ö omaks pidada. Kuigi juba nende debüütalbumil oli märgata teatud U2 ja Queeni laadis ambitsiooni. Aga arvasin, et okei, see on lihtsalt kerge kämbi-mõttes vürts siin juures ja lähme siis nüüd tantsima, eks.
Ammuli läks suu aga, kui Killersi tellitud moodsate produtsentide (Jacques Lu Cont jne) remiksid osutusid jube igavateks. Järgmine üllatus, samas positiivne, oli Anton Corbijni tehtud video. Album number kaks oli juba puhas Corbijn ehk siis heas mõttes U2.
Ma ei tea, miks ilmus nüüd see kogumik vanade singlite lisalugudest ja muust kraamist, mida varem pole tahetud välja anda. Ühest küljest, arusaadav, sarnaselt näiteks Suede’i ja Smashing Pumpkinsiga on Killers olnud sedasorti bänd, kes naljalt sitta lugu ei lindista, isegi sahtlisse mitte. Teisest küljest aga on viimati nimetatud kaks bändi pärast samasuguste kogumike ilmumist laiali või, mis veel hullem, igavaks läinud. Samas, tühja kah see ebausk. “Sawdust” on tippvormis bändi jõudemonstratsioon, mis varjutab suure osa selle aasta uuest poptoodangust. Kas või selliste uskumatul kombel maha vaikitud lugude pärast nagu “Leave The Bourbon On The Shelf”, “Under The Gun” ja “Who Let You Go?”. Väike palve bändile ka, kui juhtute lugema, ärge palun kavereid tehke enam, saaksite lühema ja parema plaadi. 8
“Sawdust”
(Island)
Kogumik singlite tagumisi pooli ja haruldusi.
Mina uskusin alguses, et Killersist saab üks äge tantsuindibänd. Selline, keda liiga paljud inimesed ei tea; selline, mida saab ikka n-ö omaks pidada. Kuigi juba nende debüütalbumil oli märgata teatud U2 ja Queeni laadis ambitsiooni. Aga arvasin, et okei, see on lihtsalt kerge kämbi-mõttes vürts siin juures ja lähme siis nüüd tantsima, eks.
Ammuli läks suu aga, kui Killersi tellitud moodsate produtsentide (Jacques Lu Cont jne) remiksid osutusid jube igavateks. Järgmine üllatus, samas positiivne, oli Anton Corbijni tehtud video. Album number kaks oli juba puhas Corbijn ehk siis heas mõttes U2.
Ma ei tea, miks ilmus nüüd see kogumik vanade singlite lisalugudest ja muust kraamist, mida varem pole tahetud välja anda. Ühest küljest, arusaadav, sarnaselt näiteks Suede’i ja Smashing Pumpkinsiga on Killers olnud sedasorti bänd, kes naljalt sitta lugu ei lindista, isegi sahtlisse mitte. Teisest küljest aga on viimati nimetatud kaks bändi pärast samasuguste kogumike ilmumist laiali või, mis veel hullem, igavaks läinud. Samas, tühja kah see ebausk. “Sawdust” on tippvormis bändi jõudemonstratsioon, mis varjutab suure osa selle aasta uuest poptoodangust. Kas või selliste uskumatul kombel maha vaikitud lugude pärast nagu “Leave The Bourbon On The Shelf”, “Under The Gun” ja “Who Let You Go?”. Väike palve bändile ka, kui juhtute lugema, ärge palun kavereid tehke enam, saaksite lühema ja parema plaadi. 8