25.01.2008, 00:00
Bille Neeve
kunstnik
Mis raamatut ei raatsiks isegi parimale sõbrale välja
laenata?
Eric Steven Yudelove’i “100 päeva hea
tervise, väärt seksi ja pika elueani”.Kuna ei ole ise veel
kõike seda saavutanud, siis kohe kuidagi ei mahu hinge, et mõni
sõber võiks enne mind eelmainituni jõuda.
Parim enne-und-raamat, mille võib kas või kaissu
võtta?
Enne und valin raamatuid vastavalt meeleolule, kuid
parim peale-und-raamat on “Unenägude seletaja”, et teada
saada, kas tasub üldse voodist tõusta. Tegelikult võiks
selle ka kaissu võtta, et vahepeal unenägemisi kiirelt
tõlgendada. Kuid ilma Fagira D. Morti kõiksuguste luuletusteta ei
saaks ma ilmselt kusagil maailma otsas uinuda ning need on need sõnade
tõelised voolavused, mis võiks olla hoopis minu. Arvan, et nii
ongi.
Raamat, milleta lapsepõlv ei oleks
täielik?
Erich Kästneri “Veel üks
Lotte”. Ma ei tea, miks, kuid selle lugemisel jäin ma korduse peale,
kuni tuli Antoine de Saint-Exupéry “Väike prints” ja
ravis kõik hingehaavad ning tegi tugevaks. Ja Ervin Lázári
“Seitsmepäine haldjas” tuletab end hetkelgi meelde. Kui surma
saab tigu, siis on meil õnnetusega tegu, kui minu surmaga on tegu, siis
minust ei saa tigu. Hilisemas nooruses lisandusid veel Svend Age Madseni
“Jutustada inimesi” ning Gabriel García Márquezi
“Sada aastat üksildust” ja “Armastus koolera
ajal”.