Ärimees Eesmaa 10 miljoni dollari afäär

Politsei versiooni järgi sooritas finantsafääri mässitud ärimees ja korvpalliklubi boss And­res Eesmaa enesetapu, sest ei suutnud sportlastele palku maksta.

Pärast neli aastat väldanud juurdlust lõpetas Põhja Politseiprefektuur suurema kärata ärimees Andres Eesmaa salapärase ja skandaalse enesetapu juhtumi uurimise kuriteo koosseisu leidmata. Üllataval kombel näeb ametlik versioon mehe suitsiidis suuremat süüd korvpallikirel kui aferistidel, kelle lubadusi uskudes 50aastane mänedžer end tupikusse mängis.

“Leige ja pealiskaudne töö,” on krimi­naalasja väikekannatanu Andrus Kolks pahane. “Selline mulje, et põhjalikult ei viitsigi keegi seda asja uurida. See on kummaline – lõpuks rääkis politsei ­rohkem korvpallist kui neist rahadest.” Kolks, kes kaotas enda väitel samas afääris

107 000 krooni, kaebas ­lõpetamisotsuse veebruari alguses edasi riigiprokuratuuri.

Lugu, mis tippjuhi ja korvpallisponsori surma taga paljastus, oli ühtaegu jabur ja traagiline. Selle kelmiromaani ja ühtlasi kriminaaluurimise põhikahtlusalune oli ladusa jutu ning väljapaistva näitlejameisterlikkusega Urmas ­Tiivel, kes hullutas kergeusklikke juttudega pururikkast Ameerika kirikust, mis tahab siin abi- ja äriprojektidesse heldekäeliselt dollareid matta.

Tiiveli sõnul otsis Ühendriikides asuv Ühtne Püha Katoliku ja Apostellik Õigeusu Kirik (One Holy Catholic & Apostolic Orthodox Church) Eestis projekte, kuhu paigutada kokku vähemalt 10 miljonit dollarit ehk toonase kõrge kursi järgi 170 miljonit krooni. Jutt käis vanadekodude, haiglate või muude sotsiaalasutuste rajamisest, mille korraldamine tõotas muinasjutulist kasumit.

1999. aasta jaanuaris allkirjastas Põltsamaa linna- ja vallavalitsus esimesena lepingu Tiiveli esindatud ühinguga, et ehitada euronõuetele vastav 50kohaline sotsiaalhoone. Projekt tundus seda veenvam, et Tiiveli saatel käis Põltsamaal sellele õnnistust andmas papirüüs soliidne isand, keda esitleti kui peapiiskop Constantine’i USAst. Hiljem ei nähtud aga Põltsamaal enam ei usumeest ega tema dollareid.

Kardetavasti eksisteerib ­imposantse nimega kirik vaid paberil ja piiskop oli lihtsalt heade näitlejavõimetega lõuna­maalane. “Seda kirikut füüsiliselt ei ole,” usub Tallinna ärimees Indrek Kraas, kes sõitis sama muinasjuttu uskudes läbi pool maailma. Kraasi arust olid nii kirik kui ka vähemasti mõned firmakontorid, kuhu Tiivel ta välismaal viis, lihtsalt dekoratsioon.

Ema usalduspankuri rollis

Samasuguse sööda neelas alla ka Andres Eesmaa. Ka tema ootas neli aastat pühameeste raha nagu hingeõnnistust, kuni ta 2003. aasta 29. detsembri varahommikul endale kuuli pähe lasi. Turvaaparatuuri müüva Hotronicu ­nõukogu esimehe laiba kõrvalt leiti hüvastijätukiri, milles ärimees ja perepea süüdistas pettuses salapärase kiriku maaletoojat Tiivelit.

Näiteks ­selgub tagantjärele, et enamiku ajast elas pururikka kiriku maaletooja tegelikult Eesmaa kulul. Tiivel peatus ­Õismäel ­Eesmaa üürikorteris, sõitis tema antud autoga ja ajas mööda maailma raha­asju tema kulul.

Veider detail on, et Tiivelil polnud näiteks isiklikku arveldusarvet ja Eesmaalt laekus talle raha ema pangakonto kaudu. Tagantjärele osutus see nutikaks käiguks, sest ema sai keelduda politseile poja vastu tunnistuste andmisest.

Eesmaa mässis end aga üha sügavamalt sisse. Ta võttis jooksvate kulude katteks laenu usus, et raha jõuab iga hetk ­pärale. Juurdlus selgitas hiljem, et alles kaks nädalat enne surma, sõidul koos Tiiveliga Madridi, kus ta külvati & ;uum l;le järjekordsete lubadustega, taipas Eesmaa, et tegu on ilmselt pettusega.

Jänkid panevad tuima

Muu hulgas taipas Eesmaa, et aastate jooksul polnud ta tegelikult saanud Tiivelilt ühtki originaaldokumenti – kõik olid kas faksid, koopiad või e-kirjad. Lootuse kaotanuna võttis Eesmaa endalt pärast pereringis veedetud jõule elu.

Pankrotis Eesmaa hüvastijätukirja alusel algatatud juurdluses tunnistati Tiivel kahtlustatavaks kelmuses suures ulatuses, mille eest võib karistada kuni viieaastase vangistusega. Tema vastused uurijatele olid enamikus: “ei tea”, “pean täpsustama” ja “ei kommenteeri”. Ehkki investeerimisprojekt hakkas lähemal vaatlusel igast otsast kärisema, Tiivel üheski punktis oma süüd ei tunnista.

Näiteks selgus, et sellenimelisi pankureid, kellega Tiivel välismaal kohtumas käis, polnud olemas. Eesmaast maha jäänud dokumentide hulgas leiti võltsitud Hispaania Barclay’s panga pabereid. Läbiotsimisel avastati Tiiveli kasutatavast sülearvutist sama panga võltslogo. Ometi ei peetud seda piisavaks tõendiks, et Eesmaale esitatud võltspaberid meisterdas just Tiivel, mitte keegi teine.

Asja menetlenud ametnikud möönavad, et aastaid väldanud uurimine luhtus paljuski seetõttu, et Eesti võimude käed jäid lühikeseks. Kui enamik ülekuulamisi tehti Eestis esimese aasta jooksul ära, siis järgmised kolm aastat (!) oodati vastust välismaale saadetud õigusabipalvetele. Kui näiteks hispaanlastel kulus vastamiseks üle kahe aasta, siis ameeriklased jätsid lihtsalt vastamata.

Korvpallikirg viis enesetapuni

Fantoomkiriku tegevuse analüüsilt viib tänavu jaanuaris koostatud kriminaalasja lõpetamise määrus jutu kähku korvpallini. “Lisaks kulutustele Urmas ­Tiivelile, tegi Andres Eesmaa palju märkimisväärsemaid kulutusi korvpallile,” tõdeb doku­ment. “Seda tegi ta aga puhtalt enda initsiatiivil ning iseenda kirest korvpalli vastu.”

Eesmaa, kes ise korvpalli ei ­mänginud, oli enne surma meistriliiga klubi TTÜ

A. Le Coq mänedžer. Kui reklaamimüügist klubi rahastamiseks ei jätkunud, hakkas ta uurimise andmetel laenama tutta­vatelt ja nende ettevõtetelt. ­Eesmaa laenas nii umbes seitse miljonit krooni lubadusega, et tasub võlad, kui kiriku raha laekub.

Sisuliselt andis bossi suitsiidini ­viinud afäär surmahoobi ka klubile. 2003 sügisel saavutas Eesmaa majandatud klubi eesotsas treener Heino Endeni ja kapten ­Aivar Kuusmaaga oma esimese suure võidu, Eesti ­Karika, ja ­lõpe­tas kevadel hooaja kolmanda ­kohaga, kuid lagunes ­raharaskuste tõttu.

Samas tõdevad korvpallikol­leegid, et Eesmaa probleemid tulid täieliku üllatusena. “­Mitte väiksemgi asi ei viidanud, et selline asi võib juhtuda,” meenutab ekstreener Enden. “See võttis pahviks.”

Ka ärimehe lesk Anne Eesmaa suhtub korvpallikire süüdistamisse skeptiliselt. “See vastaspool on selline tüpaaž, kelle puhul jäävad ära igasugused süümepiinad,” leiab lesk, kes hakkab enda sõnul pärast tragöödiat alles nüüd jalgu alla saama.  “Arvestades, kui kaua see asi on kestnud, tundub mulle edasi uurimine lootusetu.”

Paraku selgub, et aferistid tegid Eesmaale tünga isegi pärast tema surma. Nimelt leiti kriminaalasja lõpetamise põhjendus kadunukese ja kiriku vahel sõlmitud lepingu punktist, kus pühamehed kohustusid r aha üle kandma, kui “makset põhjendamatult kinni ei peeta”. See punkt vabastas Tiiveli politsei ja prokuratuuri hinnangul kelmuse kahtlusest.

“Kirik täitis lepingu tingimusi, teavitades Eesmaad erinevatest põhjustest, miks makse ei laeku,” sedastab uurija Kaari Tehver. Et lepingus ei ole täpsustatud, mis aja jooksul peab makse pärast “kinni pidamist” laekuma, siis pole võõramaalased aastaid Eesti ettevõtjate tippu kuulunud meest petnud.

Pühameeste raha tõi õnnetust

• Ühtne Püha Katoliku ja Apostellik Õigeusu Kirik
  
  Peamaja asub väidetavasti USAs, esindaja on peapiiskop Constantine (pildil). Paigutab väidetavasti tohutuid summasid heategevusprojektidesse üle ilma.
  
  
  • MTÜ Aleksandria Ristiusu traditsioonide Jätkajate selts
    
    1998. aasta lõpus Tartus registreeritud ühing kiriku rahade Eestisse toomiseks. Esimees varem USAs elanud Urmas Tiivel (43, pildil).
    
    
    • Põltsamaa linn
      
      1999 jaanuaris allkirjastas Tiiveli juhitud selts lepingu Põltsamaa linna- ja vallavalitsusega 50­kohalise sotsiaal­hoone ­ehitamiseks.
      
      
      • Sotsiaalmaja fiasko
        
        Põltsamaale raha ei jõua, sotsiaalhoonet ei ehitata ja projekti vedanud kohalik ehitusfirma lõpetab aastapäevad hiljem võlgades ja pankrotis.
        
      
      
    • OÜ Uus Wara
      
      Arendusfirma, mille esimees on Andres Eesmaa. Sõlmib 2000. aasta mais Frankfurdis piiskop Constantine’iga lepingu, mille järgi kirik kohustub tasuma 10 miljonit dollarit (toona 170 miljonit krooni). Uus Wara pidi muu hulgas ette valmistama Lohusalu puhkekeskuse ja Tallinnas Sütiste teel asuva haigla arendamise.
      
      
      • Kriminaalasja lõpp
        
        Urmas Tiivel tunnistatakse kahtlustatavaks kelmuses suures ulatuses. Ent kuna leping kirikuga on koostatud kehvasti ja päringud välismaale ei too tõendeid (näiteks ei leita piiskop Constantine’i), suletakse kriminaalasi 2008 alguses.
        
      
      
    • OÜ Nordveld Grupp
      
      Majandas korvpalli meistriliiga klubi TTÜ A. Le Coq. Kui klubi kulude katteks reklaamimüügist raha ei jätku, hakkab mänedžer Andres Eesmaa laenama. Raha pidi ta tagastama Ameerika kiriku investeeringu arvelt.
      
      
      • Klubi krahh
        
        Ehkki TTÜ . Le Coq lõpetab meistriliiga pronksiga, vajutab Eesmaa enesetapp pitseri ning hooaja lõpus klubi kaob.
        
        
        • Ärimehe enesetapp
          
          29. detsembril 2003 võtab meeleheitel ja võlgades Andres Eesmaa endalt elu.