28.03.2008, 00:00
Tõeks saanud kriisiõppused
Kolm näidet terrorirünnakutest, mis toimusid terroristsenaariumiga kriisiõppuste ajal: 11. september USAs, 2005. aasta pommiplahvatused Londoni metroos ja bussis ning parvlaeva Estonia hukk Läänemerel 1994. Kõik kolm toimusid väga sarnaste legendidega kriisiõppuste ajal.
7. juuli 2005, London
Täpselt samal ajal, kui
Londoni metroos ja linnaliinibussis plahvatasid terroristide pommid, korraldas
mees nimega Peter Power oma kriisihaldamisfirmaga Visor Consultants Ltd
salapärase tundmatu kliendi tellimusel kriisiõppust. Visori
õppus oli täpipealt identne tegelikult toimunud terroriaktidega.
Hiljem samal päeval ands Power ITV telekanali uudistes intervjuu,
milles jagas oma operatsiooni kohta selgitusi:
“Täna me
korraldasime ühe firma tellimusel kriisiõppust. Ja kõige
kummalisem on, et meie legend sisaldas üheaegset rünnakut
metroorongidele ja pealmaatranspordile. Nii et me pidime korraga ümber
lülituma väljamõeldult tegelikkusele.”
11. septembri kriisiõppus: lennukid rammivad hooneid
11. septembril viis USA kaitseministeeriumi ja CIA üks allasutus ellu
kriisiõppust, mille stsenaariumi järgi Washingtonist Dullese
rahvusvaheliselt lennuväljalt startinud kujuteldav lennuk pidi rammima
üht neljast vaid mõne miili kaugusel Pentagonist Virginia osariigis
Chantillys asuvast riikliku õhuvalveteenistuse (National Reconnaissance
Office – NRO) tornmajast. Lennuk, mis väidetavalt rammis Pentagoni
– American Airlinesi lend 77 –, startis samalt lennuväljalt
11. septembril kell 8.20.
Kui stsenaarium New Yorgis ja Pentagonis
tõeks pöördus, peatati NRO õppus ja peaaegu kõik
teenistuse kolm tuhat töötajat, kes valvavad riigi taevas toimuvat,
saadeti koju.
Valitsuse sõnul oli “veider
kokkusattumus”, et kaitseministeeriumi ja CIA alluvuses töötav
sõjaline luureasutus NRO oli kavandanud kriisisimulatsiooni maja rammiva
lennukiga 11. septembri hommikuks.
Estonia katastroof
Parvlaev Estonia seni lahendamata hukk 1994. aasta septembris
Läänemerel teel Tallinnast Stockholmi on kolmas hiidkatastroof, mis
toimus militaarõppuse käigus. Parvlaev Estonia oli saanud mitmeid
pommiähvardusi ja osalenud 1994. aastal vähemalt kahel
pommistsenaariumil põhineval kriisiõppusel, millest üks
tehti veebruaris ja teine päev enne laevahukku. Kriisiõppuse legend
nägi ette, et “pommid” plahvatavad umbes poolel teel Eestist
Rootsi, kus laev septembris tegelikult uppus.
Estonia katastroof
toimus kümme päeva kestnud NATO mereväeõppuse Cooperative
Venture 94 esimesel päeval. Õppusel pidid rohkem kui 15 laeva ja
merelennuvägi harjutama sealsamas lähedal “humanitaar- ja
päästeoperatsioone”.
NATO päästjad ja
päästetehnika oleksid võinud nii mõnegi inimelu
säästa. Kohalelend oleks võtnud vähem kui tunni. Miks nad
appikutsele ei reageerinud? Tõendid näitavad, et Estonia
Mayday-signaali segati, nagu ka kogu piirkonna raadiosidet. Rahvusvaheline
Mayday-kanal VHF kanal 16 ning kanal 2182 olid blokeeritud.