Snoop Dogg "'Ego Trippin"'"'

Liiga pikk ja eklektiline Snoopi üheksas ­album (pisut tuttav ETV kultuuriuudistest!).

Snoop Dogg

“Ego Trippin’”

(Geffen)

Kunagi läinud aasta lõpus tuli Snoopilt singel “Sensual Seduction” (tsenseerimata “Sexual Eruption”), sünteetiline neosoul-hitt koos Prince’i ja Rick Jamesi lavapersoonadest mõjustatud ja just nagu aastal 85 telekast mahalindistatud video-esteetikaga. Aplaus, kestvad ovatsioonid! Vetruv gangsta katsetab midagi ebatavalist, võtab mängimisele kosmilise sultani rolli. Naljakas ka, loomulikult, Snoop on naljamees, see video võiks vabalt olla muusikaline sketš David Chapelle’i show’st. Snoop armastab tola teha, telekas muidugi, olla jänesehammastega pimp ja patseerida vajadusel baieri alpipükstes. “Sensual Seductioni” klahvikäik on isegi ETV kultuuriuudiste soundtrack. Ootused – suured, kas Snoopi tulev album saab olema läbi talkbox’i lauldud kokaiini-boogie? Naaah, ei mingit vigurdavat kontseptalbumit ei tulnud siit. Pettunud? Eks natukene ikka.

Muusikaloomingus nõuab ta meilt kuulekat tõsiseltvõtmist, ärge unustage, ta on Death Row poiss, gängster, kes on showbiz’is võidelnud end võitjate poolele. Selline on tema “Ego Trippin’i” pildiraam – 78 minutit pendeldamist narruse ja südamepuistamise vahepeal, peaaegu ilma külalisteta. “Ego Trippin’i” emamuskel tuksub kusagil suurlinna stripibaarides, celebrity pidudel, magamistubades ja laias ameerika autos, kuhu sekka 16aastase staažiga räppar poetab pisara hood’ile. Kergelt lamatiste sümptomitega Snoop Doggi tšilliv maailm, kus aeg-ajalt, teie nõusolekul, veeta tund või paar, on jumalast okei. Plaadilt leiate “Sensual Seductioni” laadis kummardusi minevikumaestrotele tavalisest siiski rohkem. Suurimaks abijõuks produtseerimisel sai Snoopile Teddy Riley, kes murdis südameid 80ndatel r’n’b-bändis Guy ja 90ndatel Blackstreetis. Seetõttu ka natuke rohkem vokoderiseeritud r’n’b elemente.

House of Paini djuudi Whitey Fordiga tehakse üllatavalt keskpärane kummardus Johnny Cashile, kes Snoopi sõnutsi oli tegelikult räppar, ja kaverdatakse ka ühte Prince’i paljudest bändidest – The Time’i. Kõik kokku ei tundugi nii tavaline, jajah, kuulen teie nõusolekut. Tehku ta ainult vahelduseks mõni ballastitu 40minutine album, hei, Snoop, less is more. Kõrva nõks kinni pigistades

7