Louis Sachar „Pahupidikooli isemoodi lood"'

Illustreerinud Hillar Mets, tlk Leelo Märjamaa. Draakon & Kuu 2008, 172 lk.

Louis Sachar

“Pahupidikooli isemoodi lood”

Illustreerinud Hillar Mets, tlk Leelo Märjamaa. ­Draakon & Kuu,

2008. 172 lk.

Kuivõrd tegu on silmaga nähtavalt lasteraamatuga, otsustasin katsetada seda oma laste peal. Lugesin neile, õhtujutuks.

Kohati oli pööraselt naljakas, eriti suurem, seitsmeaastane Herbert naeris kõginal. Hiljem avastasingi tagakaanelt märke, et 7–12aastastele lastele. Aga eks ma isegi pidin lämmatava naeruhoo tõttu lugemisse aeg-ajalt pausi tegema.

Kui lihtsalt nautimise vahele analüüsimiseks aega jäi, tabasin ennast mõttelt, et see on laste-Harms.

Eriti mahlakas absurdivõti matkib tegelikult väga hästi laste mõttemaailma. No annab ikka tulla selle peale, et 30korruselisel majal pole mingil põhjusel 19. korrust. Ja siis teha ülesandeks ühele lapsele viia sellele olematule korrusele olematu kiri inimesele, keda pole olemas. Ja tüdruku allalangemine 30. korruselt on lõbus mäng, mis mõistagi pika seikluse järel lõpeb õnnelikult. Raamatu lõpus selgub, et Louis, kes all tüdruku kinni püüab, ongi raamatu autor ise. Ja ongi täpselt sama Louisina töötanud, kellena ta raamatus esineb.

Taust teeb minu meelest asja veel absurdsemaks: et Louis kirjutab lastest, kelle õuekorrapidaja ta päriselt on olnud, selliseid jaburaid lugusid. Lõpuks leidsin ennast mõttelt, et tõepoolest on meie mõistes tavaline kool hoopis kummalisem kui Pahupidi kool. Järgmise mõttena tuli pähe võrdlus “Kevadega”. Hoolimata raamatu jaburusest võib iga lugeja leida siit midagi enda koolipõlvest. Usun siiralt.

Lugesin raamatu tagakaaneni läbi, ka selle osa, kus on kirjas, et samal autoril on varemgi eesti keeles raamat ilmunud ja et samade tegelastega tuleb veel üks raamat. Herbert ütles, et issi, sa pead need raamatud ka ostma. Mis paremat retsensiooni võib üks lastekirjanik veel tahta.

Lapsi, kes teevad pahandust, ei jäeta pahupidi koolis mitte pärast tunde, vaid vastupidi – saadetakse poole päeva pealt koju. Kuna ma olen ka kolm pahandust teinud – lugesin selle raamatu läbi kasutasin nime Harms ja jätsin just äsja meelega koma panemata, siis pean ka siinkohal lõpetama.