25.07.2008, 00:00
Neli küsimust - Eia Uus
kirjanik
Raamat, milleta lapsepõlv ei oleks täielik?
Ray Bradbury “Võilillevein” ning hiljem Stephen
Chobsky “The Perks of Being a Wallflower”.
Oh-mul-on-selle-raamatuga-nii-lahedad-mälestused?
Lõputult. Näiteks Alex Garlandi “The Coma”. See
on nagu harva kuuldav nauditav heli, mis muudab rohkem kui talutavaks iga
metroosõidu ja põhjendab ära iga päeva, nii hea kui
halva. Sa pead mäletama, aga üksi ei saa.
Parim
enne-und-raamat, mille võib kas või kaissu
võtta?
Kui hirm ei lase uinuda, siis Haruki Murakami
“Underground: The Tokyo Gas Attack and the Japanese Psyche”
või Chuck Palahniuki “Haunted”. Tekitavad tunde, et olen
kõige õigemas-paremas-turvalisemas kohas ning ükskõik
mis unes või homme ärgates juhtub, nii hirmus see olla ei
saa.
Mis raamatu lugemise teeksid kohustuslikuks igale
eestlasele?
Kindlasti ei teeks ühtegi, sest kohustus
võib elamust rikkuda ning ükski raamat ei saa valimatult
kõigile midagi anda, aga eesti keeles võiksid kättesaadavad
olla Craig Clevengeri “The Contortionist’s Handbook” ja
“Dermaphoria”, Will Christopher Baeri Phineas Poe triloogia
(“Kiss Me, Judas”, “Penny Dreadful” ja
“Hell’s Half Acre”), ning eriti Margaret Atwoodi Empsoni
loengud “Negotiating With the Dead” ja Alex Garlandi “The
Coma”.