17.10.2008, 00:00
Arhitektuurikeskus, -päev, -nädal, -aasta
Läinud nädalal sai Eesti Arhitektide Liit 87 aastat vanaks.;Arhitektuurimuuseumis avati soliidne ülevaatenäitus 21. sajandi Eesti arhitektuurist ning loodi ka täiesti uus asi – Eesti Arhitektuurikeskus. Lisaks üliõpilaste 3D-projekteerimise näitus ning arhitektuurifoto konkurss MAJAPILT. Raporteerib Urmas Oja.
Raekotta kogunesid 6. oktoobril isikud kultuuriministrist ja riigikogu
liikmeist Arhitektide Liidu tippude ja ülemeelikute
arhitektuuritudengiteni välja. Selline vanaaegne saal kesk
turistilõhnalist vanalinna valiti Eesti Arhitektuurikeskuse
initsiatsiooniriituseks välja, et ettevõtmisele soliidsust anda.
Mis asi see siis on, mille Eesti Arhitektide Liit nüüd järsku
loonud on? Veel üks institutsioon Liidu enese, Arhitektuurimuuseumi,
Kultuuriministeeriumi ja omavalitsuste kõrvale?
Mis
on Arhitektuurikeskus?
Just nii ongi. Tegemist on
asutusega, mis peaks võtma Arhitektide Liidult kui asjalikult
erialaliidult ära palju sellisele organisatsioonile mitte passivaid
ülesandeid, mida Liit siiski seni usinalt täitma on pidanud. Kes siis
veel kui mitte Liit pidi lahendama probleemi, kui välismaa arhitektid ja
arhitektuurihuvilised nende poole pöördusid, näiteks selleks, et
neile korraldataks professionaalne arhitektuurituur?
Loodud Eesti
Arhitektuurikeskus hakkab propageerima Eesti arhitektuuri ja
arhitektuuri Eestis.
Ülesandeks on korraldada hulganisti
näitusi ja konverentse, valmistada trükiseid jms avalikkusele
suunatud tooteid ning neid üle maailma laiali pillutada. Et
saaks teistele selgemaks, mis on Eesti arhitektuuris toimumas, ning et ka meil
endil oleks selgem, mis teeb meie arhitektuurist just Eesti arhitektuuri.
Tegemist on eri institutsioonide vahele paigutuva, sõbraliku ja
avatud meelega keskusega, mis proovib kõikide teiste suhteid siluda ja
sõlmida uusi. Arhitektuurimuuseum tegeleb Eesti arhitektuuriajaloo
uurimise ja sellekohaste näituste korraldamisega. Ning toob sisse
loomulikult arvukalt välisnäitusi nii uuemast kui vanemast maja-
ning ruumiloomest. Arhitektuurikeskuse eesmärk on olla arhitektuurialaste
suhete vahendaja, infopunkt, projektide realiseerimise korraldaja jne.
Olla aktiivne ja suhelda paljudega, kes enne oma murega Arhitektide
Liitu või mujale pöördusid. Kui enne oli Liit see, kes
küsija kuhugi edasi suunas, siis nüüd suunab Arhitektuurikeskus
inimese vajadusel Liitu. Noore Keskuse juhataja kohusetäitjaks on tuntud
arhitektuurikorraldaja ja arhitekt Ülar Mark, kes oma energilisusega on
paljude meelest sellise noore asutuse arendamiseks parim valik. Loodame, et
Ülar selle ’k’ ning ’t’ oma tiitli tagant peagi
maha kriipsutab.
Arhitektide Liidu
aastanäitus
Teine oluline sündmus eelmisest
arhitektuurinädalast on Eesti Arhitektide Liidu aastanäituse
“Buum/Ruum. Uus Eesti Arhitektuur” avamine Eesti
Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos. Arhitektuuriteadlase
Pille Epneri kureeritud ja Inga Raukase ning Tuuli Aule kujundatud
väljapanek võlub soliidse tagasihoidlikkusega. Arhitektuurimuuseumi
teise korruse põrandale on laotatud üheksa pikka pildirida, millel
joonistub välja kogu 21. sajandi algusaastate ehitusbuumi tuules valminud
majastik (vrdl maastik – toim.).
Palju on kindlasti ka
valikust väljas, ent väga palju on ka sees. Ning mõnutunde
meie majategemise käekäigust ja vaheldusrikkalt võidukast
väljanägemisest peaksid saama kätte ka arhitektuurikauged
inimesed. Välismaalastele on tegemist väga hea ja lihtsaks tehtud
ülevaatega, millest ilmub talvekuudel ka paberkandjal trükis. Seni,
3. novembrini, saab nautida näitusekujundust, mis on tõmmanud meie
moodsa arhitektuuri joondu valgetele ribadele, mis aeg-ajalt katkevad ning
mille rütm luuakse objektilugude vahel kerkivate voltide abil. Viimased
võivad soovi korral sümboliseerida arhetüüpset
arhitektuurielementi ehk viilkatust – siin siis terve galeriina i
gasuguse kalde ja nurgaga variantides.
Need sadakond objekti eramust
muuseumini, mis näitusele Arhitektide Liidu moodustatud töögrupi
ajurünnaku tulemusena välja valiti, peaksid kõik
demonstreerima lisaks kena üksikobjekt olemisele ka professionaalset ning
tundlikku paigutumist ümbritsevasse keskkonda ja planeeringusse. Sest just
see on ju asi, mis buumiaastail meile kõigile enim peavalu valmistas. Et
ehitati ükskõik mida ja ükskõik kuhu. Kõrghoone
kerkis sinna, kuhu ärimees krundi sai, ning eramumaaks ostetud lapp
ehitati enda unistuste kodu pilgeni täis. See hulk silmapaistvaid objekte,
mis vormitud lakooniliseks näituseks, pole edevuse laat.
Arhitektuurinädal ja MAJAPILT
Käimas on
arhitektuuriaasta, mis katustab üsna mugava tihedusega sündmustikku
ühise nimetaja alla, ent eelmine nädal oli küll üks
arhitektuurinädal. Eelkirjeldatu kõrval kuulutati välja
arhitektuurifoto konkurss MAJAPILT, kust võib osa võtta
igaüks, kes Delfi Pildi keskkonnas rippuvate konkursitingimustega
nõus.
Parimad tööd moodustavad talvel ka
näituse, mis tahab Arhitektide Liidule, ent nüüd siis selle
näitusetegevuse mantlipärijale, Eesti Arhitektuurikeskusele, omaselt
end ka väljaspool pealinna näidata. Majade ja nende vaheliste ruumide
ning detailide pildistamine aitab igal linlasel või ka maainimesel
paremini mõista ehitatud keskkonda enese ümber, luua lihtne dialoog
väikese igapäevase fotoaparaadi abil.
Ning lõpuks
avati Arhitektuuri- ja Disainigaleriis ka arhitektuuritudengite näitus
“Füüsilise tagasitulek”. Seal on väljas Eesti
Kunstiakadeemia 3D labori eksperimentaalne toodang, mis demonstreerib ilmekalt
digitaalse majaloomise mehhanisme, selle võimekust ja mastaapi.
3D labori juhataja arhitekt Martin Melioranski sõnul esitletakse
näitusel eksperimentaalseid töid, mis uurivad arhitektuuris uudsete
ruumikontseptsioonide ja tehnoloogiate rakendamisel tekkivaid teemasid.
“Viimastel aastatel on arhitektuuris lisaks uutele tarkvaralistele
lahendustele võetud kasutusele ka reaalsete objektide ja detailide
valmistamise digitaaltehnoloogiaid, seega võime rääkida
füüsilise tagasitulekust läbi virtuaalsuse.”
Möödunud nädalal oli ülemaailmne arhitektuuripäev.
On käimas ja peagi lõpusirgele pööramas
arhitektuuriaasta. Eelmise nädala ja tegelikult terve aasta kohalt
võib juba üldistada, et aasta on tõesti olnud
arhitektuurisem kui tavaliselt. Karta on, et arhitektuur ongi inimestele
lähemale tulnud ning selgemaks muutunud. Sellised ponnistused võtab
elegantselt kokku Veneetsia Arhitektuuribiennaalil vonklev kollane gaasitoru,
mis arhitektuuri tegemise kui mõtlemisviisi potentsiaali kenasti kokku
võtab.