27.02.2009, 00:00
Eesti kalleim kuldraha jälle müügis
Unikaalne kuldmünt, millest Eesti Pank 2002. aastal Münchenis oksjonil napilt ilma jäi, on taas oksjonil. Seekord Londonis.
Londoni tuntud oksjonimajas Spink tuleb 19. märtsil enampakkumisele
teadaolevalt kõige kallim Eesti münt üldse. Tegemist on Saksa
Ordu Liivimaa viimase meistri Gotthard Kettleri 1560. aastast pärit
kuldrahaga ning selle arvatav hinnavahemik, mille on esitanud oksjonimaja,
on 354 000 – 442 000 krooni. Kas ja millise hinnaga münt ära
müüakse, on praegusel raskel ja segasel ajal keeruline ennustada.
Rahaajaloolase Ivar Leimuse väitel on tegemist sama mündiga,
mille ärimees Guido Sammelselg ostis oktoobris 2002 Müncheni
oksjonimaja Gorny & Mosch enampakkumiselt, makstes selle eest juba siis
rohkem kui 400 000 krooni. Mäletatavasti soovis münti omandada ka
Eesti Pank, ent Sammelselg pakkus üle. Küll aga laenas ta mündi
2003. aasta algul Eesti Panga muuseumile, kus seda Eesti vabariigi 85.
aastapäeva puhul rahvale paar nädalat näidati. Nüüd on
see haruldus kahjuks taas välismaal.
Nädal aega hiljem,
26. märtsil läheb samas oksjonimajas enampakkumisele parim valik
Eesti paberrahasid, mis eales on oksjonil müüdud. Ka seal on mitmeid
kunagi Sammelselja kogusse kuulunud rahatähti. Nagu ärimees Eesti
Ekspressile ütles, loobus ta mõne aasta eest rahade kogumisest ning
müüs oma kollektsiooni maha. “Ma olen selle teema juba
unustanud,” lausus Sammelselg.
Leimuse andmetel
löödi niisuguseid Kettleri kuldnaid Liivi sõja ajal
palgasõduritele palga maksmiseks. Neid kuldmünte tehti nii
Tallinnas kui ka Riias. Leimuse kinnitusel on Spinkis müüki tulev
münt vermitud Tallinnas, millele viitavad valmistamisel kasutatud
iseloomulikud kärnid.
Lisaks pole 8,38 grammi kaaluv
kuldmünt tavaline kulden, vaid topeltkulden. See on uunikum, ainuke
teadaolev Tallinnas tehtud Kettleri topeltkulden.
Kettleri Tallinna
kuldmünte on maailmas teada kolm eksemplari, üks Peterburis
Riiklikus Ermitaažis, üks välismaal erakogus ja üks oli
Sammelselja kogus. Väidetavasti leiti kõnealune Kettleri münt
Hollandis mere kaldal, mere põhjast välja tõstetud liivast
2002. aasta kevadel.
Liiva abrasiivsust ja kulla pehmust arvestades
on see leiulugu siiski veidi küsitav.
Pärast 12. veebruari
Ekspressis ilmunud artiklit “Kallid kehtetud rahad”
pöördus toimetuse poole Muinsuskaitseamet, tundes huvi, mis teid pidi
Eesti paberrahad Londonisse Spinki oksjonile sattusid. Sellele küsimusele
toimetus ei saanud ega ka osanud vastata.
Muinsuskaitseameti
nõuniku Viljar Visseli sõnul pöördutakse nüüd
sama küsimusega ka oksjonimaja Spink poole. “Kui
kultuuriväärtus nagu Kettleri kulden on Eestisse sisse ostetud ja
nüüd müüakse uuesti välismaale, siis see on reeksport
ja lubatud. Kui ese on Eestist leitud või siin olnud, siis võib
selle välja viia vaid ajutiselt ning müük on
ebaseaduslik,” selgitab Vissel.
Spinkis müüdavate
paberrahade puhul püüabki muinsuskaitse just seda välja
selgitada.
Konfiskeerida neid seadust rikkunud omanikult ei saa,
küll aga saab teha trahvi.
Kogu see lugu omandab kurioosse
värvingu seetõttu, et seni on välisoksjonitelt Eesti rahasid
ostnud sageli eestlased ise. Kui mõni münt või
kupüür satub Spinki või mujale välismaisest kogust, on
see arusaadav. Küll aga jääb mõistetamatuks see, miks
tassida Eesti rahasid ja teisi kogumisobjekte kuhugi Läände oksjonile
ja sealt need uuesti Eestisse osta. Näiteks Eesti rahasid on
võimalik müüa ka Eestis, meie omal oksjonil, mida peab
numismaatik Gunnar Haljak.