Põllumajandusminister Helir-Valdor
Seederi sekretär naeratab ebalevalt ja jääb vastuse
võlgu. Koos Ekspressi ajakirjaniku ja fotograafiga on ministeeriumisse
saabunud musta smokingiga kelner Urmas, ning suur korv, mis täidetud
küpsisepakkide, sprotikonservide ja kartulivahvlipakkidega, tundub daamis
tekitavat teatud segadust.
On üsna kindel, et soolast, rasvast
ja säilitusainetest nii läbi imbunud toiduaineid pole ministri
kabinetis veel kunagi maitstud (tavaolukorras seisab Helir-Valdor Seedri laual
kausike sarapuupähklite ja trühvlikommidega). Kummatigi on
Põllumajandusministeerium kriisiolukorras rahvale laialijagamiseks
varunud just sellise, õllekõrvaseks sobiva proviandi.
Üllatusest hoolimata on Helir-Valdor Seeder nõus degusteerimisega
vapralt kaasa minema. Kui kelner Urmas on esimesed
küüslauguleivakeste pakendid lahti käristanud ja kalakonservi
avaja sisse löönud, täidab kolmandal korrusel asuva
ministrikabineti viimase sopini uudne aroom – segu küüslaugust,
praadimisõlist ja tomatikastmes mooritud räimekalast.
Mainisite äsja, et väga suur
kartulikrõpsusõber te ei ole. Kuidas siis on juhtunud, et just
sellistest asjadest riigi toiduainete tegevusvaru peamiselt
koosnebki?
Eks see ole ekspertide soovitus eelkõige.
Need toiduained peavad olema lihtsasti säilitatavad ja muidugi tuleb
vaadata, mis on nende toiteväärtus. Seetõttu on selline
sortiment ka kinnitatud.
Kui mitu aastat peavad riigi
toiduainete tegevusvarus olevad tooted säilima?
See
varu peab olema alatine.
Praegu on süsteem selline, et riigi
julgeolekuvaru kui sellist enam ei ole; seadust on selles osas muudetud.
Nüüd me oleme sõlminud lepingud erasektoriga –
jaekaubandusfirmadega, kaupmeestega, kellega iganes –, et nad
säilitaksid teatud koguseid toiduaineid kindlates kohtades ja kiiresti
kättesadavalt riigile igal ajal; nii, et parim enne poleks veel
ületatud.
Praegune süsteem on teinud riigile varu
säilitamise kümnetes kordades odavamaks, kui oli varem. Meie ei pea
ise ehitama kohutavalt suuri laopindasid, ei pea hoidma tööl
personali, ei pea tegema hankeid, et kuhu realiseerida see kaup, mis hakkab
vananema.
Ja teil on olemas võtmed nendesse
ladudesse?
Jah.
Olete kindel, et
kaupmehed kriisiolukorras toiduga ise midagi ette ei võta?
Me loodame küll, et kokkulepetest kinni peetakse. Täna ei ole
küll põhjust arvata, et ei peetaks.
Kui suur on
hüvitis, mis erasektorile toidu säilitamise eest
makstakse?
See hüvitis on väga tagasihoidlik ja
sellest tulenevalt ei ole olnud ka väga suurt huvi, aga ma arvan
tõesti, et kasu on mõlemapoolne. Ma võin öelda
üldise summa, mis palusin välja võtta (lappab pabereid)
– praegu kulub meil sellele 71 000 krooni aastas.
Riigikontrolli dokumentides öeldakse: “Toiduainete tegevusvaru
arvestatakse, lähtudes 932 000 inimese 7 päeva
vajadustest.” Vabandust, aga kustkohast tuleb see number: 932 000
inimest? Eesti rahvaarv on ju veidike suurem?
(Üllatunult) Kust see tuli? Ega ma ka ei tea. (Vaatab pressiesindaja
poole.) Vaat sellele küsimusele ma ei oska vastata; seda peaks
täpsustama. Ju seal mingi põhjus on.
(Pressiesindaja
saadab hiljem toimetusse e-kirja: “Ministeeriumisiseselt on alati
räägitud, et toiduainete tegevusvaru koostamisel arvestatakse kogu
elanikkon
da.”)
Küüslauguleivakesi on riigil
kõrvale pandud 135 kilo ja kui vastab tõele, et see kogus peab
olema mõeldud 932 000 inimese toitmiseks, siis see teeb 0,14 grammi
leivakesi inimese kohta.
(Veidi mõrult) Ma
võin koguste kohta öelda, et oli aeg, mil see kogus oli
riigisaladus! Praegusel ajal see enam saladus ei ole, avalikustamine ja
läbipaistvus on saanud väga suureks ja kindlasti on selles oma roll
ka meedial. Ma võin öelda, et hetkel on meil kokku toiduaineid
tegevusvarus natuke üle 80 tonni ja üle 65 tonni jooke. Seal te
võite siis ise taandada elaniku peale või mis iganes.
Aga see teeb ju ikkagi umbes sada grammi inimese kohta
(täpsustatud arvutustel: 82 g toitu ja 70 g jooki).
Ma ei tea, mis aja kohta te võtate – päeva, nädala
või aasta kohta?
(Ootamatult leplikult) Nojah,
võib-olla küll.
Meil on eesmärk jõuda 2800
tonnini, nii et käesoleval hetkel on kaetud kaduvväike kogus, kuid me
peame ka arvestama, et selline olukord on väga ebatõenäoline,
et Eestis korraga on vajalik kogu rahvale leida toiduvaru, kui just ei tule
tuumasõda. Ja kui lausa tuumasõda tuleb, siis vaevalt reservidki
säilivad. Varu on mõeldud ikkagi selliste eriliste olukordade
jaoks, mis tulenevalt hädaolukorraseadusest kerkida võivad –
kui toimuvad näiteks mingid suuremad elektrikatkestused või
üleujutused ja on vaja evakueerida 1000 või 2000 inimest ja neid
siis toitlustada nädalapäevad.
Aga inimene sureb
ju ära, kui ta peab nädal aega sööma näiteks
kartulivahvleid?
Meil on valik ju siiski rikkalikum! Meil
on mitmeid erinevaid konserve lisaks nendele kuivikutele. (Loeb hingestatult ja
väikeste pausidega) Näete, praetud kilud tomatis! Pastaroad
Põltsamaa Felixilt.
Mahla... joogid. Siin on lausa imiku- ja
lastetoite isegi! Nii et ärgem taandagem ainult krõpsudele
asja.
See ei ole loomulikult see toiduratsioon, mis vastaks
kõigile tervisliku toitumise tingimustele pikas perspektiivis, aga ma
arvan, et sellega on võimalik mitte ainult nädal, vaid lausa mitu
kuud ära elada kriisiolukorras.
Kas keegi on
püüdnud sellise menüüga näiteks nädala toime
tulla?
Ma ei tea. Te võiksite proovida.
Miks ei ole seal tegevusvarus ikkagi selliseid asju nagu sool,
suhkur, tikud, tee, kohv ja rasv?
No tikud ei ole kindlasti
toiduaine. Ja miks ei ole teed ja kohvi? Need ei ole tingimata
hädapärased, kui vesi ja mahlad on olemas. (Küünitab
kätt laua poole ja pomiseb: “Need küüslaugukrõpsud
on päris head. Ma pean tunnistama, et ma pole neid aastaid
söönud.”)
Kas teie ajaksite meelsamini
läbi nädala ilma kohvi või mahlata?
Mina
kohvi ei tarbi juba aastaid, üldse mitte! Teed joon väga hea meelega,
aga valdavalt kohalikku taimeteed, mis on väga tervislik –
soovitan teilegi.
Kõige olulisem on puhas vesi. Kui
toidust saab toitaineid, siis puhta veega elada ära nädalapäevad
– väga tervislik!
Meil on plaanis – ja me oleme
teinud ettepaneku –, et joogivarudega hakkaks tulevikus tegelema
keskkonnaministeerium. Kui me tahaksime luua mingi arvestatava varu, peaksime
varuma 18 000 tonni vett, aga kui see peaks seisma pudelites või
vaatides, siis see kogus oleks hästi suur ja kulukas.
Läbirääkimised käivad ja tundub, et keskkonnaminis
teerium leiab mingi muu lahenduse.
Nii et vett hakatakse
säilitama kuskil järves?
Ma arvan, et järv
on liiga lihtne lahendus, aga ei ole välistatud, et kuskil kaevudes
või reservuaarides, mis on spetsiaalse jälgimise all.
Kas te peate vajalikuks, et Eesti inimestel oleks ka kodus
mingi toiduvaru, mis pole mõeldud igapäevaseks
tarvitamiseks?
Mingi varu peaks kindlasti olema. Kodus
võiks menüü olla natuke mitmekesisem ja tervislikum, alates
miks mitte kuivainetest, rosinatest ja kuivatatud puuviljadest.
Seal
võiks isegi olla mõni šokolaad, rääkimata
moosidest ja keedistest ja meest, mis säilib ju aastate kaupa.
Millised head ideed. Miks neid asju riigi toiduainete
tegevusvarus pole?
Võib-olla me sinna tulevikus
jõuame.
Tahtsin juba enne küsida, miks
puudub tegevusvarus Kalevi šokolaad? On see eemaldatud poliitilistel
põhjustel?
Seda pole siin nimekirjas olnudki, isegi
mitte siis, kui kalevlased olid võimul. Järelikult pole tegemist
parteipoliitiliste põhjustega.
Mida on riik kriisi puhuks kõrvale pannud?- Joogivesi suurpudelites (Saku Läte OÜ) – 15 000 liitrit (2,2 ml inimesele päevas*)
- Mahlad ja joogid (AS Põltsamaa Felix) – 50 000 kg (7,6 g inimesele päevas)
- Valmistoidud (purgitoidud-supid ja pastaroad) (AS Põltsamaa Felix) – 20 000 kg (3 g inimesele päevas)
- Praetud kilud tomatis, sprotid õlis (Viru Kalatööstuse OÜ) – 50 000 kg (7,6 g inimesele päevas)
- Maitsestatud kartulivahvel (AS Balsnack International) – 2000 kg (0,3 g inimesele päevas)
- Maitsestatud kartulisnäkid (AS Balsnack International) – 2000 kg (0,3 g inimesele päevas)
- Maitsestatud leivakesed (AS Balsnack International) – 1000 kg (0,15 g inimesele päevas)
- Maitsestatud maisisnäkid (AS Balsnack International) – 1000 kg (0,15 g inimesele päevas)
- Lastetoit Põnn (AS Salvest) – 3300 kg
- Lastetoit Põnn – imiku piima ja jätkupiimasegu (AS Salvest) – 960 kg
- Krõbe kaeraküpsis ja moosiküpsis (AS Marmiton) – 234 kg (0,03 g inimesele päevas)
- Küüslauguleivad (AS Marmiton) – 135 kg (0,02 g inimesele päevas)
- Kuivatatud veiseliha Beef Jerky (V.G.A Kaubandus AS) – 100 kg (0,015 g inimesele päevas)
Toidupakkide nomenklatuur ja kogused on määratud, lähtudes Eesti Toitumisteaduse Seltsi uuringust “Toiduvajadus kriisi- ja hädaolukorras”.
* – 932 000 kindlustatule nädalaks
VÄLJAVÕTTED:
„Ma arvan, et järv on liiga lihtne lahendus, aga ei ole välistatud, et kuskil kaevudes või reservuaarides"
Põllumajandusminister Helir-Veldor Seeder kriisiolukorraks mõeldud puhta vee hoiustamisest
„On väga ebatõenäoline, et Eestis korraga on kogu rahvale vajalik leida toiduvaru, kui just ei tule tuumasõda. Ja kui lausa tuumasõda tuleb, siis vaevalt reservidki säilivad."