Hruštšovkade ajastu lõpp: Moskvas kistakse maha tuhandeid kortermaju

Venemaa poolsajandi kõige ulatuslikuma ümberasustusplaani käigus lammutatakse 10 protsenti Moskva eluasemetest ning kolitakse ümber 1,6 miljonit inimest. Kuid elanikud ei lahku vastupanuta.

Masinist Jevgeni Rudakov elas 1970ndatel koos 30 inimesega Moskva kesklinnast põhjas ühes kommunaalkorteris, mille käimla taga oli alati järjekord. Instituudis, kus ta töötas, ootas ta järjekorras ka oma isiklikku korterit.

Lõpuks jõudis järg temani ja koos abikaasaga anti neile kahetoaline korter aadressil Grimau 16. Seda 1957. aastal ehitatud neljakorruselist 64 korteriga hoonet peetakse esimeseks hruštšovkaks – monteeritavaks madalaks korterelamuks, millesarnaseid püstitati Nõukogude Liidus kümneid tuhandeid ja mida hakati kutsuma toonase Nõukogude liidri Nikita Hruštšovi järgi (kõnekeelne väljend „hruštšovka“ tähistabki üldiselt nõukogudeaegset viiekorruselist elumaja).

Nüüd ootab Grimau 16 elamut ja veel kuni 7900 sarnast kortermaja Moskvas lammutamine. Sellest saab ajaloo üks suurimaid linnalisi ümberasustusprogramme.