Kuidas tähistavad Eesti naaberriigid iseseisvuspühasid?

Taanlased peavad kõnesid, norralased annavad lastele jäätist ja rootslased peavad piknikku. Lätlased, soomlased ja eestlased võtavad aga püha tõsiselt, näidates paraadil püsse ja mälestades lahkunuid.

Norra

 Millal? 17. mail.

 Mida tähistatakse? Põhiseaduse vastuvõtmist 1814. aastal.

 Kuidas tähistatakse? Kummalisel kombel on põhiseaduspäevast saanud laste püha. Ei mingit sõjaväeparaadi, vaid lasterongkäigud.

Rongkäike korraldatakse igas suuremas keskuses, kus on kool. Rongkäigus osalemisse suhtutakse muidugi erinevalt: esimeste klasside lapsed püüavad rõõmsalt ja ärevalt kambas püsida, 15–16aastased loivavad, irooniline muie suunurgas, ega jäta kahtlusevarjugi, et nad hea meelega oleksid kusagil mujal. Rongkäik on koolilastele kohustuslik, kuid heldinud vanemad, vanavanemad, naabrid ja muidu osalejad kogunevad seda vaatama vabatahtlikult. Kõik on oma parimas rõivas, enamjaolt rahvariietes või vähemalt pidulikult riides, et lastele lipukestega vastu lehvitada. Norralane tõmbabki rahvariide selga peamiselt vaid kord aastas, just 17. mail, enne seda peavad paljud naised dieeti, et neil see ka õnnestuks.