Kremli haigla saladused kirurgi silmade läbi
Pärast Leonid Brežnevi surma 1982. aastal sai NLKP Keskkomitee peasekretäriks KGB juht Juri Andropov. Ta oli alles paar päeva ametis olnud, kui Tallinnas Pärnu maanteel asuvas Ajakirjandusmajas läks lahti kuulujutt – Andropovil on neerud haiged, kauaks teda ei ole. Tol ajal valitses NSV Liidus sügav stagnatsioon ja üleüldine salastamine. Läks vaevalt kaks aastat, kui Andropov suri – ja surmateates märgitigi raskekujulist haigust. Püüdsin siis endale ette kujutada, kuidas imbub ülisalajasest Kremli haiglast, kus parteibosse tohterdatakse, välja kuulujutt ja mis kanaleid pidi see jõuab Tallinna, tavaliste inimeste kõrvu. Äsja eesti keeles ilmunud raamatus „Kremli haigla saladused“ kirjutab kunagine Kremli haigla kirurg Praskovja Mošentseva: „Teatavasti põdes Juri Vladimirovitš raskekujulist neeruhaigust: tal tuli aastaid kasutada kunstlikku neeru. [---] Tegelikult suri ta oma haiguse tüsistusse. Sõitis lõunasse, suples jahedas merevees, külmetas... Neeruhaiguse tüsistus. Seekord teda päästa enam ei suudetud.“