Kaarma, kes keskendub oma loomingus peamiselt Lasnamäe linnaosa elukeskkonnale, näitab Foto Tallinnal videotöid installatsioonist „PIIRIMAIL / ON THE THRESHOLD“.
Filmiplahvatus
Septembri algusest on Veneetsia õhk olnud filmidest paks – Lido saarel rulliti lahti punased vaibad, Eesti paviljoni kaastöölistega oleme kodus vaadanud Veneetsia kanalite vahel filmitud kinoklassikat ning viimaks kunstibiennaal, kus filme-installatsioone on nii palju, et kõige läbivaatamiseks ja -kogemiseks plaanin veel mitu korda tagasi minna. Lõpuks ometi on see ka ajaliselt võimalik!
Kohaspetsiifilisus ja dokumenteerimine
Tundub, et häid, kõiki meeli kaasavaid koha- ja ruumispetsiifilisi installatiivseid kunstiteoseid on võimalik ainult selles ajas ja kohas oma terviklikkuses ja totaalsuses kogeda. Kas neid on üldse võimalik tõetruult dokumenteerida? Või on see siis juba midagi muud? See on igatahes huvitav väljakutse nii enda loomingus kui töös Eesti Kunstiakadeemias.
Kodu
Elan küll hetkel Veneetsias, aga mitu kujundustööd hoiavad mind ühenduses maakodu Käsmu ja sealsete inimestega. Lasnamäega, kus ma elan ja kus viimase aasta intensiivselt oma näituse kallal töötasin, ei seo mind hetkel aga miski. Veneetsia on niivõrd teistsugune ja erinev, et kodukandist ei meenu midagi. Ja hea ongi. Puhkus ühest linnaruumist, millega olen viimasel viiel aastal süvitsi tegelenud.
Spontaansus
Veneetsia labürint tundub olevat ideaalne koht, kus lõputult ekselda, aga mitte eksinud olla. Ootuspärane tänavate paralleelsus ja kodulinnas välja kujunenud suunataju võivad siin kergelt alt vedada, juhatades uute, ootamatute nurkade ja kohtadeni.
