Arvate, et Eesti poliitika on hull? Leedus käiv möll annab silmad ette

Poliitiline kaos ei ole ainult Ühendkuniingriigis, Eestis või Soomes. Leedu ei jää sugugi alla.

Ehkki detsember algas Leedus lume ja külmaga, pole Leedu sisepoliitikas mingeid jahtumise märke. Kuum on ühtviisi nii parlamendis kui valitsuses. Igapäevased uudised toidavad seda tuld nagu kõige plahvatusohtlikum bensiin.

Valimisteni on jäänud ligi aasta, aga paistab, et valimisvõitlus on juba alanud. Peamiseks märgiks sellest on pidev skandaalide maraton, mida saadab rahva suur rahulolematus.

Valitsus on ilmselgelt ummikus.

Kõige teravam teema on 2020. aasta eelarve. Tuliseid vaidlused käivad nii poliitikute kui ekspertide, aga ka tavakodanike vahel. Uue aastani on vähem kui kuu, aga eelarve pole mitte ainult vastu võtmata, vaid isegi selle eelnõu pole veel paigas.

Mitmed majandusspetsialistid heidavad ette, et valitsus püüab iga hinna eest kõigile meeldida.

Mitmed majandusspetsialistid heidavad ette, et valitsus püüab iga hinna eest kõigile meeldida. Selleks on neil loomulikult vaja rohkem raha, mida püütakse hankida suure hulga uute maksudega, mis on aga sisuliselt läbimõtlemata. Nii käibki Leedus vihane debatt selle üle, milliseid uusi makse eelarve tulupoole kokkusaamiseks saaks ja peaks ühekorraga kehtestama. Kuumi vaidlusküsimusi ja kiirkorras tehtud ettepanekuid on palju: näiteks varamaks pankadele ning müügimaks jaekaupmeestele. Uusi makse ei plaanita muidugi üksnes ettevõtetele. Valitsus soovib kehtestada uue saastemaksu ka autodele, mis mõjutab juba väga paljusid leedulasi. Sealjuures, nagu öeldud, ei ole need maksuplaanid veel tegelikult ka valmis.

Õnnetud põllumehed, õpetajad, veokijuhid ja teised on tänavatel

Rahulolematust on palju. Novembri lõpus olid tänavatel protestimas veofirmad ja veokijuhid, et avaldada oma vastuseisu valitsuse otsusele maksustada senisest kõrgemalt autojuhtide päevarahasid.

Samal ajal valgusid mitmetesse Leedu linnadesse sajad ja sajad traktorid. Need olid põllumehed, kes samuti protestisid uute maksumuudatuste vastu ning nõudsid, et nende maksukoormus ei tohi seni tõusta, kuni Euroopa Liidu otsetoetused pole vähemalt liidu keskmisel tasemel.

Lisaks sellele on pettumus valitsuse ja selle täitmata lubaduste suhtes ajanud ärevaks akadeemilise kogukonna. Leedu vanim ja väärikaim ülikool, Vilniuse Ülikool, on teatanud, et nad peatavad oma tegevuse uue aasta algusest, kui valitsus ei täida oma varasemat lubadust ja ei eralda lisaraha teadlaste palkade tõusuks. Hakatuseks tehti hoiatusstreik ja peatati töö kaheks päevaks detsembri alguses (4. ja 5. detsembril). Ülikoolide esindajad on maruvihased, sest valitsus kavatseb kõrghariduse rahastamist suurendada alles järgmise aasta lõpus, ehkki varem oli selgelt lubatud alustada 1. jaanuarist.

Novembri lõpus toimus aga üks protest veel. Üle kuue tuhande õpetaja nõudsid suuremat palka ning seda, et valitsus oma lubadusi täidaks ja parandaks koolide õppetingimusi ning hariduse kvaliteeti.

Draama parlamendis

Ehkki väljaspool parlamenti toimuvatest rasketest sotsiaalsetest debattidest ei ole praegu puudust, on elu parlamendis veel dramaatilisem.

Alles oktoobris proovis valitsuse juhterakond Talurahva ja Roheliste Liit saada lahti parlamendi spiikrist Viktoras Pranckietisest, keda süüdistati opositsiooni huvide eelistamises. Valitsuse juhterakond kukkus aga selles läbi ja spiiker jäi teiste parlamendijõudude toel veel ametisse. Seegi saaga pole ilmselt veel läbi.

Sel, teisipäeval, 3. detsembril tegi valitsuse juhtpartei liige Agne Sirinskiene ettepaneku jätta seimi esimees ilma turvateenistuseta ning kõrvaldada parlamendi spiiker riigijuhtide nimekirjast.

Seebiooper on käimas ka valitsuses. Kõige kuumem on praegu transpordi- ja kommunikatsiooniministri Jaroslav Narkevici tool. Tema on väikese poola vähemust esindava partei Leedu Poolakate Valimisaktsiooni - Kristliku Perede Liidu esindaja. See partei liitus valitseva koalitsiooniga alles tänavu suvel pärast presidendivalimisi. Selle väga lühikese aja jooksul on nende juhfiguur Narkevic sattunud mitmesse piinlikku huvide konflikti ja jäänud korduvalt vahele küsitava käitumisega.

Suurima tule alla sattus ta siis, kui vallandas mitu Leedu postiettevõtte juhti. Pärast seda otsust teatasid teisedki juhtkonna liikmed, et keelduvad töötamast. Narkevicile heideti ette kohatut sekkumist ettevõtte töösse ja seda, et ta püüdis suunata mitmete Leedu Postile kuuluva hoone müüki.

See oli siiski vaid üheks piisaks juba üle ajamas transpordiministri skandaalide karikas. Ametisse sai ta alles augusti lõpus, kuid on juba avaliku pahameele alla juba oma esimestel visiitidel Araabia Ühendemiraatidesse ja Minskisse. Tuli välja, et ta oli mitmetel riigiettevõtetel, sealhulgas Leedu maanteeametil, riiklikul raudteeettevõttel ja Klaipeda sadamal lasknud katta oma reisi- ja olmekulusid, maksta oma õhtusöökide eest.

Peaministri kodutänava asfalteerimine

Narkevici eetiline pale sai ühe lisapleki ka seetõttu, et kasutas parlamendiliikmetele ette nähtud üürikorterit oma pere huvides. Parlamendiliikmed, kes ei ela Vilniuses, saavad parlamendihoone lähistel endale maksumaksja raha eest elamispinda üürida. Narkevici puhul märkasid kolleegid aga hoopis seda, et tema jaoks renditud korteris ei ela minister ise. Selle asemel elas seal püsivalt hoopis üks blond noor naisterahvas. Tuli välja, et see on ministri tütar Karolina Narkevic, kes eitas, et ta elab seal. Selle asemel olevat ta aeg-ajalt seda külastanud, “et võtta mõningaid asju ja ainult vahel harva ööbida”.

Ka tütar oli riigiettevõtetelt vastu võtnud pisiteeneid.

Narkevici puhul märkasid kolleegid, et tema jaoks renditud korteris ei ela minister ise. Selle asemel elas seal püsivalt hoopis üks blond noor naisterahvas.

Leedu president Gitanas Nauseda väljendas oma pettumust transpordiministris avalikult ja nõudis tema ametist lahkumist. Leedu peaminister Saulius Skvernelis teatas siiski, et tema ei näe seaduslikku alust Narkevici ametist lahkuma panna. Nii on Narkevic praegu küll löögi all, kuid ikka veel valitsuses. Peaministri positsioon on ka arusaadav, sest ilma poolakate parteita kaotaks tema valitsus parlamendis enamuse.

Kogu poliitilist kaost mõjutab ka see, et peaminister Skvernelis on just läbimas vähiravi ning sellest toibumas. Ta ei saa hetkel täie jõuga olukorra ohjamisele keskenduda. Nii ei teagi keegi täpselt, kes, mida ja miks teeb.

Skvernelist ja Narkevici seob üks kuum teema veel. Mõne nädala eest otsustas valitsus maanteeameti taotluse alusel toetada Vilniuse piirkonna teede seisukorra parandamist lisarahaga. Nüüd on aga selgunud, et praktiliselt kogu lisasumma ehk 300 000 eurot kulus sellele, et asfalteerida tänav, mille ääres elab peaminister Skvernelis ise. Kui see info avalikkuse ette jõudis, rõhutas peaminister, et tema ei ole selle otsusega mitte kuidagi seotud ning et tal ei olnud aimugi, et taotletud raha tahetakse just tema kodutänaval kasutada.

Nii toobki peaaegu iga päev uue suure poliitilise skandaali. Vana ei jõua veel kulmineeruda, kui uus on juba kohal. Näib, et mida lähemale parlamendivalimistele me liigume, seda rohkem tuliseid teemasid on ajakirjandusel ja avalikkusel arutada.

Selle kõige foonil on valitseva erakonna ehk Talurahva ja Roheliste Liidu toetus kokku varisenud. Nad tulid valimiste võitjana ja suurte lubaduste ning lootuste harjal parlamendivalimiste võitjaks, aga nüüd annaks oma hääle neile vaid 10 protsenti valijatest. Kolme aasta eest olid nad valimistel võidukad ligi 22 protsendiga häältest.