05.02.2020, 11:32
Kuidas Pelletikesku s oma koldesse ereda tule sai?
Eestis on ainult üks ettevõte, mille insenerid võivad olla uhked, et nende loodud seadmed kuivatavad Argentinas kuulsat mateteed ja aitavad teha Kanadas vahtrasiirupit.
Pelletikeskuse eelkäija ESBE OÜ alustas 1993. aasta 21. septembril nagu toona ikka ühisettevõttena. Neli aastat hiljem kadus meie turu väiksuse tõttu aga rootslaste huvi Eestis toimetamise vastu. Eesti pool jätkas aga iseenesest samamoodi kui seni, ainsa erinevusega, et tuli loobuda praeguseks Euroopa ühe suurema keskkütteregulaatorite tootja ESBE nimest. Nii sündis SB Keskkütteseadmed, mis töötab siiamaani kahe põhisuunaga: ESBE toodete maaletoomise ja müügiga ning pelletikütte seadmetega. Viimaste juurde jõuti olude sunnil millenniumi hakul, kui õliküte järsku kalliks läks. „Hakkasime Rootsist pelletipõleteid importima ja 1999. aasta sügisel panime ka esimese, toona roppkalli seadme tööle. Ja kuhu see läks? Naljakas lugu, aga mehe koju, kellega koos praegu Pelletikeskust veame,“ meenutab Aavo Isak tõika, mis viis ta kokku oma praeguse äripartneri Priit Kotliga. Ühest tehingust kasvas tihe mõttevahetus, mis viis ka esimese pelletiveski püstipanekuni.
Oma pelletiveski käivitamise taga 2004. aastal oli taas sund – müüdi küll seadmeid, kuid kütuse enda juurde oli eratarbijal ligipääs kangesti keeruline. „Eestist oli pelletitootmine sel ajal täiesti olemas,“ meenutab Isak, „kuid katsu sa neid pakendatult kätte saada. Nii Väike-Maarja kui ka Tõrva tehas müüsid oma toodangu lahtiselt Põhjamaadesse. Polnudki muud, kui rajada oma kundede tarvis ka pelletitootmine. Tegime siis sellise väikse n-ö taskutehase Paljassaare höövlivabriku juurde, püüdsime nende höövlilaastu lihtsalt kinni ja andsime sellele uue elu. 2008. aastal saadi Eestiski aru, et pellet on väärt värk, ja tekkisid tehased, kes kohaliku turu jaoks pelletit pakendasid. Kuna pelletitootmine polnud üldse meie huviorbiidis ja masin hakkas ka vaikselt ära väsima, siis müüsime ta Paidesse. Tiksub seal tasapisi siiani. Meie aga saime pühenduda palju põnevamale.“ Nii jõuti 2005. aastal oma põleti loomiseni ja aasta hiljem kasvas sellest välja Pelltech OÜ, kus valmivad nii põletid, katlad, mahutid, juhtautomaatika ja muu, mis puudutab pelletikütet. Praegu tegutsevad need kaks ettevõtet sõbralikult ühe kaubamärgi Pelletikeskus all, jagavad nii maja kui ka meeskonda, kuhu kuulub 37 oma ala professionaali. Importijate võrgu kaudu jõuavad Euroopasse ja mujale laia maailma Eestis toodetud pelletipõletid ning katlad, mis kütavad ja annavad sooja vett eramuis, asumeis ning tööstuses.
Pellet on puhas ja kaasaegne küte
Erinevalt halupuuga kütjast pole pelletikatla omanikul n-ö ahju juurde kuigi tihti asja. Hea tuleb seista üksnes selle eest, et katlal midagi „süüa“ oleks ja keskmiselt paari nädala või kuu tagant võetaks välja tuhk, mida tekib kaugelt vähem kui halupuuga kütjal, kes nädalas mitu korda puusülemi ja tuhaämbriga õue ja toa vahet jookseb. Kulu poolest aga kannatab pelletiküte võrdlust isegi kaasaegsete maa- ja õhk-vesisoojuspumpadega ning ostuhind on soodsam. Lõivu tuleb küll pisut maksta mugavuses. Kui pumbaomanik võib istuda jalg üle põlve, siis pelleteid tuleb siiski mahutisse juurde laadida ja aeg-ajalt, kuigi harva, katelt ka puhastada.
Ehkki pellet on puhas ja kõrge kasuteguriga (üle 90%) küte, kostub Aavo Isaku sõnul viimasel ajal üsna imelikke seisukohavõtte nii pelleti kui ka üldse puidu põletamise kohta. „Ilmus siin hiljuti artikkel sellest, kuidas ikkagi tegelikkuses ei ole puidu põletamine üldse loodussõbralik, kuna atmosfääri paisatakse peenosakesi. Hakkasime siis hoogsalt uurima, millele ajakirjaniku väited tuginevad. Muidugi uuringutele. Aga millistele? Selgus, et neile, kus vaadeldi suuri viiekümne kuni saja viiekümne megavatiseid Inglismaa soojus-
elektrijaamade katlaid, mida varem köeti söega ja nüüd jahvatatud pelletiga. Loomulikult lendub sealt söetolmu välja veel tükk aega,“ räägib mees ja lisab, et kohaliku küttematerjali kahtluse alla seadjad võiksid kordki uurida mistahes kütteliigi kogu tsükli jalajälge alates selle tootmisest, kohaleveost kuni jääkide utiliseerimiseni. Tahkete osakeste pärast muretseda maksvat aga küll ja panna tähele, et Pelltechi kõige uuemas PK15 katlas kasutatakse tuhatsüklonit, mis eraldab suitsugaasidest peenosakesed, olles äärmiselt keskkonnasõbralik.
Soojuspumpade konkurent Väike Valge
Väike Valge – nii kutsutakse Pelletikeskuses uut isepuhastuvat kompaktkatelt – erineb harjumuspärasest tsingitud plekist mahuti ja etteande teo ning voolikulondiga kobakast pelletikatlast. Uus Pelltech PK15 on ilus valge aparaat (1310 x 800 x 500 mm), mida esmapilgul kuidagi elusa tulega katlaks olemises ei oskaks süüdistada. Eestis leiutatud ja valmistatud seadme loomise ajendiks sai vajadus pista rinda iga aastaga aina usinamalt turgu võtvate soojuspumpadega. „Mis tema kõige suurem eelis on võrreldes näiteks odavamat sorti õhk-vesisoojuspumbaga, on see, et tal on kama kaks välistemperatuurist, kütab kõrge kasuteguriga ka suurte miinustega. Lisaks on ta võimeline juhtima kogu elamu keskküttesüsteemi, on kaugjälgitav ja juhitav üle interneti. Hakkasime seda 2016. aastal arendama, kaks aastat hiljem näitasime esimest korda näitusel ja möödunud aastast alates müüme. Meie jaoks täiesti teistsugune seade, sest siiani on me tooted olnud ikka omavahel sobitatavad – võid võtta ühe katla ja panna sinna ka teisi põleteid. Väike Valge on kokku ehitatud aga nii, et üks on teise osa, mis kajastub efektiivsuses. Plaan on teha sellest omaette tootepere, kus praegusele 15-kilovatisele lisanduks kuni 25-kilovatine seade, edasi kuni 40, 80 ja lõpetaks seal 100 juures ära. Aga eks paistab, mis tulevik toob.“
