Tanel Veenre: Kapitalistlike ellujäämiskursuste eksamid

Paljugi, mis tagasi vaadates tundub iseenesestmõistetava arenguna, ei olnud seda selle toimumise hetkes mitte. Veel paari nädala eest toimis elu täistuuridel, Hiina tundus kauge nagu Atlantis.

Planeerisime sünnipäevi, kontserte, moeetendusi ja tooteesitlusi ka siis veel, kui Itaalias oli viirusepomm juba plahvatanud. Ehmatus lõi nagu lööklaine. Algas ellujäämiskursuste eksamiperiood, milleks me polnud valmistunud.

Hoolimata idealistlikust kunstnikuharidusest, olin ma umbes kümne iseseisva õpiaastaga avastanud enese jaoks ka teise mängumaa, ehitades üles kaubamärki, mille abil tuua ehted elevandiluust tornist tänavatele. Hakkasin nägema osa elust ettevõtja pilgu läbi.