Poeetiline muinasjutt, mis uinutab Marveli fänni magama

Andrei Liimets kirjutab kuningas Arthuri legendi uuest kinoversioonist.

Müütilisest kuningas Arthurist ja tema kaaskonnast on rohkelt filme valminud. Mõni neist on õnnestunum, mõni vähem – iga John Boormani „Excaliburi“ kohta kipub olema üks Guy Ritchie „Kuningas Arthur: Mõõga legend“. „Roheline rüütel“ astub tallatud radadelt kõrvale ja keskendub kuninga asemel hoopis tema õepojale, rüütliks pürgivale, kuid oma päevi pigem prassimisele kulutavale Gawainile.

Sündmustik hakkab hargnema, kui Arthuri ja tema ümarlaua õhtusöögile saabub salapärane roheline rüütel, kes esitab ühele julgele väljakutse: virutagu see talle kõigest väest mõõgaga, kuid olgu valmis rändama täpselt aasta aega hiljem rohelisse kabelisse, et võtta vastu samaväärne hoop. Oma võimalust rüütlite sekka tõusta haistev Gawain raiub külalise pea otsast. Ent pärast esmast kuulsusesära tuleb minna vastamisi hoopis tumedama saatusega, sest kell tiksub tõotatud rännaku suunas.