EKSPRESSI PODCAST | Kliimaaktivist Kertu Birgit Anton: Eesti inimesed ei tunneta kliimamuutusi veel kriisina

Hannes Rumm intervjueerib Kertu Birgit Antonit (18), kes juhib 21. sajandi Eesti kõige jõulisemat poliitilist noorteliikumist Fridays For Future. Ülikoolis juurat ei õpi ta mitte advokaadina raha teenimiseks, vaid kliimaaktivistina maailma päästmiseks.

Antoni sõnul tundub talle, et Eesti inimesed ei tunneta kliimamuutusi veel kriisina. "Meie ühiskonnas tunduvad mingid muud probleemid olulisemad ja me huvitume rohkem inimestest, kes oskavad meile rääkida näiteks välispoliitikast, tervishoiust või haridusest. Ja kuna meil ei ole valijaskonnas eriti suurt nõudlust, et oleks keegi, kes räägiks hästi ja mõistaks kliimapoliitikat, siis need oskajad inimesed ei jõua otsustajate hulka."

Kuula edasi podcastist!

Fridays For Future keskkonna-alane sõnavõistlus

Fridays For Future Eesti tegijad tajuvad, et kliimapoliitikast on raske inimestele arusaadavalt rääkida, sest meil pole selleks emakeelseid väljendeid.

Kui kasutada inglise keelest otse tõlgitud kliimapoliitilisi väljendeid, mõjuvad need ebaloomulikult ning tekitavad alateadlikult tunde, et räägitakse millestki võõrast ja kunstlikult Eestisse imporditust.

„Meil on vaja omakeelseid sõnu ja väljendeid, et rääkida kliimamuutustest nii looduses kui ühiskonnas,“ ütleb Anton.

Näiteks inglise keelest tõlgitud mõiste „climate justice“ ehk „kliimaõiglus“ on lai mõiste. Inglise keeles on sel täpne tähendus, kuid eesti keeles veel mitte.

Kliimaõiglus tähendab muu hulgas seda, et ajalooliselt atmosfääri palju kasvuhoonegaase paisanud ning selle abil rikastunud riigid peaksid toetama vaesemaid riike, mis on hoolimata suurest elanike arvust kasvuhoonegaase tekitanud palju vähem.

„Vaesemad riigid vajavad hädasti rahalist toetust ning tehnoloogilist toetust, et kliimamuutustes juba praegu lihtsalt ellu jääda. See on vaid üks aspekt kliimaõiglusest,“ ütleb Anton. „Aga kuna sõna „kliimaõiglus“ ei tähenda eesti keeles õieti midagi, siis me ei saagi sellest kontseptsioonist arusaadavalt rääkida.“

Seepärast paluvad FFF ja Ekspress huvilistel välja pakkuda suupäraseid ning arusaadavaid uusi vasteid ja väljendeid sõnadele ja väljenditele:

climate justice

MAPA (Most Affected People and Areas)

at the forefront of climate change

climate action

climate (in)justice

climate (in)equity

climate reparations

Oma ideed saab saata aadressil [e-mail]. Sõnavõistlusel osalemisel võib abiks olla SEI Tallinna ja Keskkonnaagentuuri koostatud keskkonnasõnastik.