Esimest korda Eesti omariikluse ajaloos hääletas rahvas küsimuse üle, kas algkoolis peaks olema usuõpetus või mitte. Veebruaris 1923 toimunud referendumil toetas jumalasõna jagamist 328 369 ja vastu oli 130 476 inimest. Kuid enim kirgi kütsid üles aastatel 1932–1933 toimunud kolm rahvahääletust põhiseaduse muutmise üle. Vähem kui pooleteise aasta jooksul korraldatud kolme referendumiga kaasnes jõuline propagandakampaania. Kui palju võimu peaks presidendil olema? Kas Riigikogu liikmete arvu vähendada 80 või 50-le?

Nende rahvahääletuste taustaks oli 1929. aastal alanud üleilmne majanduskriis, mis Eestisse jõudis järgmise aasta lõpul. Tööpuuduse kasv ja elatustaseme langus andis tuult tiibadesse toonastele rahvuskonservatiividele vabadussõjalastele ehk vapsidele, kes lubasid korrumpeerunud erakondade valitsetavas riigis korra majja lüüa.

Avalehele
17 Kommentaari
Loe veel: