Maareform – eestlaste kättemaksuseadus baltisakslastele

1919. aasta sügisel kehtestatud maaseadusega keerati baltisakslusel Eestis kael kahekorra. Paljude eestlaste jaoks tähistas põlise vaenlasega arvete klaarimine ka suurima unistuse – omada maad – täitumist.

Sada aastat tagasi ajas sajandeid parunite piitsahoopide all küürutanud maarahvas selja sirgu. Eestlaste päralt oli mitte ainult õigus, vaid vabadussõja ajal ka jõud. Mõisnikelt sai ära võtta maa, mida talupoeg oli aastasadu ihaldanud. 1919. aasta aprillis toimusid Eesti Asutava Kogu valimised, mille võitnud erakonnad lubasid nagu ühest suust kiiret mõisate likvideerimist ja mõisamaade jaotamist.

1919 juunis aga kasvas eestlaste viha ja kättemaksuhimu veelgi, kui sakslased ründasid Lätis Eesti üksusi ning puhkes lühike ja eestlastele võidukas Landeswehri sõda. Kahtlemata mängis see rolli, miks maareform oli nii halastamatu.