Juba 1960. aastate keskpaigast peale oli Paul Keres maadelnud halveneva tervisega. Elu viimastel aastatel muutusid tervisehädad üha piinavamaks. Et olukord oli hull, seda teadsid Kerese lähemad sõbrad, nende seas ka vene maletaja Boriss Spasski. „Sellest, et Keres on surmaohus, sain teada 1973. aasta lõpus. Tuttav arst Lužniki kehakultuuridispanserist ütles pärast seda, kui oli Kerese põhjalikult läbi vaadanud, et tema tervislik seisund on katastroofiline,“ ütles Spasski.

1974. aastal jättis Keres suured turniirid kehva tervise tõttu vahele, kuid veebruaris 1975 Tallinnas oli ta taas malelaua taga ja suurepäraselt maletades võitis turniiri. Ent turniiri keskel tabas Kerest järjekordne haigushoog. „Ta ei suutnud käia ning ilmus turniirisaali alles paari päeva möödudes. Pärast oma partii lõppemist läksin ma laua juurde, kus istus Keres. Ta vaatas mind väga nukralt ja ütles: „Boriss Vassiljevitš, näib, et mu lõpp on ligi...“

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: