Soome vangilaagris massihukkamiste korraldajaks peetakse eestlast

false

Hennala vangilaagris lasti mais 1918 maha üle 500 punakaartlase. Soomes ilmunud kahes raamatus peetakse peasüüdlaseks Eesti sõjakangelast Hans Kalmu.

Jaanuaris 1918 saabus Eestist üle mere Soome endine tsaariarmee kapten Hans Kalm (1889–1981). Olukord Eestis näis talle lootusetuna, võim Tallinnas oli bolševike käes. Kalm oli paar kuud suure entusiasmiga kaasa löönud rahvusväeosade loomises, kuid nüüd tegid punased kõik Eesti rahvusluse mahasurumiseks. Jõudu punaste minemakihutamiseks polnud. Kodumaalt pagenud Kalm oli seetõttu täis võitlusiha ning viha punaste ja venelaste vastu.

Soomes oli valgetel jõudu ja Kalm sai koos nendega oma viha sealsete punaste peale välja valada. „Ryssät ja teised kahjurid on lahingus ahelikus või pärast seda seina äärde seatuna igal juhul meie eelis­tatuimad märklauad,“ armastas Kalm öelda. Need ei olnud tühipaljad sõnad, Kalm oli tegude mees.

Eesti vabadussõja silmapaistvamaid ohvitsere, kahe Vabadusristi kavaler Hans Kalm on viimastel aastatel sattunud Soomes tuliste vaidluste keskmesse. Sotsioloog ­Marjo Liukkoneni raamatud „Hennalan naismurhat 1918“ (2017) ja „Teloitusjonossa – Hennalan miesvankien kohtalot 1918–1919“ (2019) kirjeldavad Kalmu juhtimisel Hennala laagris sooritatud massihukkamisi.