Eesti väikseim kool, viie õpilasega Lilli Mulgimeelne Vabakool alustas uut kooliaastat Eesti hümni ja mulgikeelse helletuse laulmisega. Kooli juhataja Kaja Kaur oli pidupäevast hoolimata tõsine: "Esimene koolipäev oli ilus ja emotsionaalne, kuid ees seisab tõsine väljakutse - ellu jääda. Kas kooli avamine on õige või vale otsus, seda näitab aeg, aga pole kahtlust, et vajalik. Nüüd peame näitama, et oleme suutelised ellu jääma ja seepärast tuleb esimesel õppeaastal palju vaeva näha. Oluline on igasugune toetus - nii rahaline kui moraalne."
Tänavu kevadel otsustas Karksi vallavolikogu Läti piiri lähistel asuva Lilli küla algkool sulgeda. Seepeale pani rühm entusiaste, külaselts Tatsu, käima erakooli projekti. Mulgimeelsust ja looduslähedust rõhutavas väikekoolis on kolm esimese, üks teise ja üks kolmanda klassi õpilane. Nagu erakoolis ikka, peavad lapsevanemad ka õppemaksu maksma. See on 200 krooni kuus, kuid maksma ei pea rahas, vaid kas või küttepuude või toidumoonaga.
Jaan Laaman pandi kartserisse
Väliseestlasest vasakpoolne vastupanuvõitleja Jaan Laaman (Ekspress kirjutas temast kaks nädalat tagasi pika loo) on Walpole'i vanglas USAs teinud teo, mille eest ta pisteti kartserisse - tähtajatult. Nimelt saatis ta Bostonist New Yorki marssivatele sõpradele riigikriitikutele (http://www.dnc2rnc.org/) kirja.
Laamani kirja sisu oli lühidalt järgmine: lõpetage sõda, peatage politseiriik, demokraadid peavad Bostonis oma koosolekut ja selle julgestamine on mõnest linnaosast teinud vanglasarnase koha - tarad ja okastraat nagu mul siin Walpole'i vanglas. Tehke New Yorki marssides Bushi vastu kõva häält ja tehke seda minu eest ka, vabadus on väsimatu võitlus!
Nüüd on Laaman eeluurimise all. Kaua see eeluurimine võib kesta, mis otsuseni lõpuks jõutakse ja kas ta 98aastane istumisaeg ületab peagi jälle saja aasta piiri, ei tea praegusel hetkel muidugi keegi.
Kartserielu on tavavanglaga võrreldes teadagi üksjagu karmim. Laamani jutu järgi on tema naaberkartserite elanikud rahutud, rahmeldades hullumeelsuse piiril, uputades kempsuauke, pekstes segi, mida veel peksta annab ja süüdates jäänuseid. Kui ta on nendega solidaarne, võib talle kukkuda täiendav süüdistus distsipliinirikkumiste eest - mis võibki olla üks eesmärke, miks ta üldse kartserisse pandi.
Lusti pakkus aga Jaan Laamanile see, kui vastupanumarssijate miiting peeti just Walpole'i vangla müüride taga ja ta sai oma kartserikongis - vaevukuuldavalt, ent siiski - sellest osa.
Aasa – kõige ilusam lehm
Tõele au andes tuleb märkida, et Ülenurmes, kus Tartu Agrole kuuluv Aasa tänavuseks Aasta Vissiks pärjati, osalesid vaid Eesti punase karja veised. Mustakirju karja ehk Holsteini tõugu veiste ilukonkurss toimub 2. septembril Luigel.
Aga see selleks. Ülenurmes oli Aasa oma kelmika udara ja siredate jalgadega, nagu kohapeal reportaaži teinud Postimees märgib, teistest üle. “Hirmus rahulik ja hea loom,” ütleb lehma perenaine Maie Mölder võistlusjärgses kommentaaris. "Ja piima annab ta ka tunduvalt üle keskmise."
Eesti punase karja aretajate aasta tippsündmusel osales 63 looma kümnest karjast.
Aasa peremees, Tartu Agro juhatuse esimees Aavo Mölder räägib, et looma ettevalmistamine selliseks konkursiks on omamoodi tülikas: "Kuu aega trenni ning kasimist.”
Samas märgib Mölder, et rutiinse igapäevase laudatöö kõrval on konkursil osalemine mõnus ja pidulik vaheldus. “Eks sellised konkursid kasvatavad loomapidamiskultuuri. Ja selles mõttes on see konkurss tähtis.”
Aasa tiitlit kinnitavad diplomid ning võidurosett leiavad nüüd auväärse koha tema kodulaudas.
Muide, nagu kinnitas konkursi peakohtunik taanlanna Lisbet Holm, võiks Aasa ka Taanis toimuval sarnasel võistlusel platsi puhtaks lüüa. Kui ta seal vaid osaleks. Vaat nii ilus lehm on Aasa.
Seelikuga ja hull
Kahtlemata sai pühapäeval olümpiamängude meeste maratoni jooksu ajal võistlusse sekkunud hullumeelsest Iiri preestrist Neil Horanist tuntum persoon kui enamikust maratonil osalenud atleetidest. Niisamuti nagu sai sellest samast seelikuga jumalasulasest peategelane aasta tagasi toimunud Vormel 1 Briti GPl, mil ta keset võistlust rajale kargas ning umbes 250 km/h kiirusega võidusõidumasinad temast vaid napilt mööda pääsesid.
