Pean tunnistama, et mulle meeldib väga avalikus kohas alkoholi tarvitada. Näiteks roosat veini juua Saint-Tropez' plaažil, kus kelner ise pudeli ja klaasid kätte toob. Või õhtul Firenze toomkiriku treppidel. Või Roomas Borghese pargis vaatega Piazza del Populole. Ega neis kohtades pole midagi originaalset. Keskaegsete katedraalide treppidel joovad kogu maailma kooliekskursioonid. Eelmises Kohvris imetleb Tanel Veenre Viini parkide hubasust, kus sõbrad paari pudeli veiniga ja juustukäntsakaga aega murul mööda saadavad. Mis heaolu sulnis võlu! Ma tahan kokkuvõtvalt öelda: kõikides ilusates kohtades maailmas on avalik veini joomine lubatud ja loomulik.

Mis oleks Tallinnas loomulikumat kui Harju või Linda mäel või Kadriorus päikesepaistel pisut veini pruukida? Aga meil on see praegu keelatud. Miks ei võiks Tallinnas elada nii nagu Viinis ja Firenzes? Mille poolest oleme meie halvemad? Kas ma pean vastuseks kuulama ühtaegu rassistlikku ja luuserlikku juttu, et Eestis ei saa mõõdukat tarbimist propageerida, et me pole küpsed, et meie oleme väike väljasuremisohus rahvas jne. Jah, vahemere mail hakati veini jooma 2000 aastat tagasi, aga kas me peame siis 2000 aastat ootama? Millest selline hirm ja alaväärsus?

Avage Harju mäel üks veinipudel, kallid sõbrad, ja varsti näib Tallinn teile maailma ilusaima linnana.