"Da Vinci kood". Kaaned tuleb ära rebida, et ei vigastaks, ja kaks lehekülge uinutab nagu kaks õlut. Ma ei tea, mis selle autori pea sees toimub, hüpnotisöör, tegu on väga lihtsa tekstiga, mis on mõttetu atribuutika taha ära käkitud, hakkad sisu otsima, saad sabale peaaegu pihta ja... norr...

Raamat, milleta lapsepõlv ei oleks täielik?

Lindgreni "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses". Ilma selleta oleksin halvem inimene. Samas kui polnuks propelleriga pohhuisti, võib-olla oleks minustki midagi tulnud.

Millist raamatut sooviksid illustreerida?

Ma ei oska joonistada. Midagi lihtsat siis äkki? Liikluseeskirja? Vonneguti moodi. Teeks kriipsujukudest laibad ülekäiguradadele ja urruaugu, kus liiklus praegu on.

Millise raamatu kaanele tahaksid autori nime asemel kirjutada iseenda oma?

Darwini "Reis ümber maailma purjekal Beagle". Charles oli üks ütlemata lahe, tark ja paljunäinud vana. Praegusel hetkel tundub teos juba fantasina. Aga kirjutades ei olnud. Tahaks, et maailm oleks praegugi sedamoodi.

Mis raamatu lugemise teeksid kohustuslikuks igale eestlasele?

Vahur Afanasjevi "Kastraat Ontariost". Kunagi kauges tulevikus on kõik romaanid sellise tihedusega, plaanid perfektselt paigas. Ülikõva!

Mis Eesti raamatu peaks tõlkima igasse maailma keelde?

Mitte ühtegi ei peaks! Jumala palge ees saab Kivirähk niikuinii pagunid pääle ja unematimees Coelho närib kõrval musti küüsi. Mul on siiamaani Sipsikuga tugevam side kui Harry Potteriga. See kuradi globaalsus sakib ühtejagu.

Mis raamatut ei raatsiks isegi parimale sõbrale välja laenata?

Raamatuid ei tohi laenata! Laenatud raamat on läind! Hiljaaegu läks jälle üks autorieksemplar. Mine nüüd kerja omi asju linna mööda...

Mõni raamat või autor, mis või kes on teenimatult ära unustatud?

Kunagi ilmus sakslaselt Klaus Peter Wolfilt raamat "Rock'n'roll ja ridamaja". Ülimõnus, lihtne ja hää lugemine oli. Ei tea, miks tõlkijad selle mehe on ära unustanud. Tal on kindla peale menukeid jalaga segada.