„Püsiekspositsioon ei ole näitus. Püsiekspositsioon esitab hitte. Tema mõte ei ole selles, et kõik oleks väljas, vaid siia on koondatud niivõrd tugevad kunstnikud niivõrd tugevate töödega, et nõrgemad asjad ei jääks siin lihtsalt ellu,“ räägib kuraator Eha ­Komissarov. Just tema pani kokku Kumu kunstimuuseumis 16. veebruaril publikule avaneva 1990. aastate eesti kunsti püsiekspositsiooni.

J.M.K.E laulunimest pealkirja saanud „Tulevik on tunni aja pärast“ muuseumi 4. korrusel toob Kumu püsiekspositsioonide sekka täiesti uue ajastu – 1990ndad; tormilise muutuste aja, kui vahetusid nii riigikord kui paljud kunsti loomise vahendid, hakati tegema videoid ja installatsioone, tõmbama ligi välismaiseid kuraatoreid, kes tulid Nõukogude ikkest vabanenud Ida-Euroopast otsima seda, mis värske ja vaba. Eesti kunst jõudis nii Veneetsia biennaalile kui teistele olulistele rahvusvahelistele näitustele, toimus Eesti esimene feministlik kunstinäitus, õitses reklaam ja reivikultuur ning pintsakutes mehed kulutasid Eesti kroone kunstnikelt tellitud kommerts-performance’itele.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: